negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. On vähetundlikud hapnikusisaldusele keskonnas aga Süsihappegaasi sisaldus veres on otseselt seotud pingutusega, mida rohkem pingutad seda rohkem süsihappegaasi tekib verre, langeb vere ph, suureneb piimhappe sisaldus. Hingamiskeskuses asuvad aga retseptorid mis on tundlikud, ning saadavad signaali h.keskusesse ja nii intensiivistatakse kopsude ventilatsiooni, lisaks hingame sügavamalt, kiiremini
6. Veresuhkru sisaldust reguleerib kõhunääre ehk pankreasel. Kui vere glükoosi tase suureneb vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui muutub glükoosi tase liiga väikseks veres, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 7. Hingamist reguleerib hingamiskeskuses asub piklikajuajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ha diafragma lihastesse. Sisse välja hingamisel saadavad kopsud vastavate retseptorite kaudu signaali piklikajusse. 8. Hingamise korral kaotab inimene vedelikku ja mineraalsoolasid. Selle tagajärjel on inimene sunnitud jooma vett, et hoida keha vedeliku taset tasakaalus. 9. Füüsilise koormuse korral kiireneb inimese kehas olev ainevahetus. Tarvitatakse lihastes olevad ATP'sid, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. ATP'st oleneb inimese vastupidavus kui kaua ta suudab vastu pidada pikaajalisel füüsilisel koormusel. 10
Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.)
Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad:
E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud,
kiirendajaks on stress. AV on kiirem meestel ja noortel inimestel. Hingamise ja vereringe regulatsioon Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete, nt glükoosi, oksüdeerimisel. Seda protsessi nim hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt impulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem kopsud õhku täis saavad, seda enam närviimpulsse piklikajusse saadetakse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatselt väljahingamine. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse (CO2) alusel. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset
Somatostatiin ja prostaglandiin E2 pidurdavad happeproduktsiooni. Happe üleproduktsioon hakkab pärssima gatriini ning suureneb somatostatiini sekretsioon. MILLAL JA MILLE MÕJUL VABANEB ACh, HISTAMIIN JA GASTRIIN? 10 Protsessi käivitaja on tavaliselt n. vagus'e ärritus, mis tekib juba toidu nägemisel, lõhna tundmisel, toidule mõtlemisel (ajufaas). Uitnärvi ärritus tugevneb, kui toit on suus, ärritus läheb aferentseid kiude mööda piklikajusse. Vaaguse ärritus tugevneb ka mao limaskesta ärrituse mõjul (maos on kemo- ja mehhanoretseptorid). Piklikust ajust toimub regulatsioon ja impulss läheb eferentseid kiude mööda tagasi makku (Maofaas). Uitnärvi kaudu ärritatakse parietaalraku M3 retseptorit (stimuleerib happe sekretsiooni). Ärritatakse ka ECL rakku, mis hakkab histamiini sekreteeerima ja histamiin mõjub parakriinselt parietaalraku H2 retseptorile ja sellega happe produktsioonile stimuleerivalt
annaabi.ee 
