Tractus nucleocerebellaris, saab aksoneid kraniaalnärvide tuumadelt Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt. Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone. Saavad kollateraale kõikidelt sensoorsetelt ja motoorsetelt traktidelt. Formatio reticularis mõjustab kõiki eluliselt tähtsaid keskusi – hingamis‐, kardiovaskulaarset – südame rütmi, veresoonte valendikku. Reguleerib käitumuslikke väljundeid – une‐ärkveloleku tsükklit, väsimust, ärevust, emotsioone, motivatsiooni. Ülenevad ühendused
Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: · Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. · Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks.
Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puutetundlikus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanoretseptoritega. Puutemeele nahas paiknevate mehhanoretseptorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele.Sensoorsed impulssid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu.Pärast sisenemist jagunevad teed kaheks: Dorsaalväädisüsteemiks-dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne info üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni,sealt kiud ühenevad ja suunduvad talamusse.sellega antakse edasi nt puudutuse täpne lokatsioon,puute/rõhu intensiivsust,vibratsiooni. Ventrolateraalväädi süsteemiks. selle kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot(millega pole kiire),antakse edasi nt valu,sooja,külma,kõdi,sügelemist. Projektsiooni,kus inimese kujutis on proportsionaalselt vastavat meelte esindustega ajukoores nimetetakse homunkuluseks.
Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalvädisüsteemi kaudu edastatakse väda n'kõrge diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpset, peamiselt mehhanosensooreilt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine.
Dorsaalväädisüsteem vahendab mehanoretseptoritelt lähtuvat informatsiooni. Mõnikord kutsutakse seda ka lemniskisüsteemiks. Anterolateraalsüsteemis liigub termo- ja notsitseptoritelt lähtuv informatsioon. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädi- e leminskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatakse väga kõrge ruumilise diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpselt, peamiselt mehhanosensoritelt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine.
3) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontakstile nahaga. 4) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal, on nii rõhu kui ka puutetundlikud. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi e. lenniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Lenniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioonüleneb koguseljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad talamusse. Selle kaudu antakse edasi puudutuse täpne lokatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad seljaaju kaudu üle vastaspoolele. Selle tee kaudu antakse edasi ruumiliselt ebatäpset informatsiooni valu, sügelemist, sooja, külma. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja
Vabad närvilõpmed – paiknevad üle kogu keha. On rõhu- kui puutetundlikud. Külma- ja soojasensorid. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud informatsioon on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalväädisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatakse väga kõrge ruumilise diskrimineerimise astmega ja ajaliselt täpset, peamiselt mehhanosensoreilt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine.
annaabi.ee 
