Me elame infoajastul, tänapäeval maksab informatsioon, see on vara, mis võimaldab ettevõttel olla alati konkurentidest ees ja ühiskonnal areneda. Leif Edvinssoni arust peab tänapäeva majandus töötama kahe põhivalemi järgi, milleks on ettevõtluse pikkuskraad valem ja laiuskraad valem. 1675. aastal rajas kuningas Charles II Inglismaal Thamesi jõele Kuningliku Observatooriumi, mille ülesandeks oli leida meetod, mille abil saaksid meremehed maailmameredel seilates täpselt pikkuskraade määrata. Tänapäeva ärimaailmal seisab samasugune proovikivi ees. Suurfirmad joonduvad üldiselt ainult ühe mõõdupuu finantskapitali järgi. Finantskapitali saab nimetada ettevõtluse laiuskraadiks, mis tegeleb materiaalsete varadega. Probleem on aga selles, et laiuskraad mõiste näitab ettevõtetele kätte ainult ühe osa suurest süsteemist ehk ainult pooled nii-öelda merel täpse asukoha määramiseks ja uuendamismarsruudi planeerimiseks vajalikest koordinaatidest
Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaanitasandi vaheline nurk. Nullmeridiaanist ida poole jäävad pikkused on idapikkused (0°...180° E) ja lääne poole jäävad on läänepikkused (0°...180° W). Pikkuskraade võib globaalses ulatuses esitada ka täisringina 0°...360° E idapikkustena. 4. Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z Z-telg Maa pöörlemistelg X-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon Y-telg nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Seda kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kui satelliitide asukoht on määratud geotsentriliste koordinaatidega. 5. Väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest.
· Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 aasta 20. mail. araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse jõudes /India edelarannikul/ · Esimene ümbermaailmareis 1519 1522 Hispaania teenistuses olnud portugallane Fernao de Magalhaes. Jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased. Astrolaab üsna täpselt sai määrata laiuskraade, pikkuskraade aga veel mitte. vaja oleks olnud täpsemat ajamõõtmist, seda aga ei suudetud veel. Brasiilia nimi puid nimetati ,,braxili´teks". Indiaanlased langetasid puid, sellest tuli nimi. Koloonia väljaspool emamaad paiknev asundus või väljarändajate asustatud piirkond. konkistadoor /hispaania keeles ,,vallutaja"/ hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Siiditee iidne kaubatee, mis ühendas Hiinat Lääne-Aasiaga. Kuna sellel veeti
vaid Vahemere kohale. Põhja- Euroopas a valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. Analoogseid ostsillatsioone eristatkse kamujal: Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Peegeldumisvõime (albeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %. Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas. Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep
aga 15. sajandil arvati, et Preesterkuningas Johannase riik oli Aafrikas. Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna 1) Euroopas oli kasutuselevõetud kompass ( põhjasuuna leidmine ) ja astrolaab ( selle abil oli võimalik määrata laiuskraade ). Pikkuskraade tollajal välja arvutada ei osatud. 2) Euroopa lõunaosas olid välja arenenud kaks uut laevatüüpi: karavell ja karakk need olid sobivad ookeanisõiduks, süvis oli neil madalam, sellega oli võimalik ka rannikule pääseda ja ka karidest paremini mööduda. Karakk oli parem seetõttu, et karakki pardad olid kõrgemad ja seal oli rohkem ruumi trümmidele. Mõlemal olid kasutusel kolmnurksed raapurjed ning nelinurksed
enamiku ülesannete lahendamisel pidada lamedaks. Näiteks väikese linna kaardi võib koostada nii, nagu Maa pind oleks lame ja selle linna suurune. Maa kuju suures mastaabis on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Vanaajal oli Maa kuju oluline ainult meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks
purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud Ajamõõtmise täpsuse olulisus navigatsiooni arengus- Laeva asukoha kindlaks määramisel oli oluline aja teadmine. Harrison'i kronomeeter võis eksida ööpäevas ühe sekundiga, 18. sajandi keskpaigaks, võimaldas pikkuskraade merel mõõta. - Üleminek Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, selle eripära Rootsis Paavst Gregorius XIII parandab olukorra (1582). Enamus protestante saadavad paavsti kuradile. Kalendritriiviga seotakse Juliuse ja Gregoriuse kalendrid. Kalendritriivi kohaselt: 17. Saj 10 päeva, 18. saj 11 päeva, 19. saj 12 päeva, 2021. saj 13 päeva, 22. saj 14 päeva. Rootsis 1753
annaabi.ee 
