Paksem plaadistus tehakse nt. ankrulüüsi, ahtertäävi, slämmingu piirkonda, laeva keskele kus tekivad tavaliselt suuremad pinged Plaadistus koosneb: • kere põhja plaadistus, nii sisemine ja välimine põhi • kere külgplaadistus • tekiplaadistus • sisemised vaheseinad • sisemised tekid Tugevdus erinevatele paneelidele koosneb: •pikitalad (girder) - üle kogu põhjaplaadistuse ja tagavad märkimisväärse osa tugevusest •karling (deck girder) - pikisuunaline, mis osaleb pikitugevuse andmises •stringerid - pikisuunalised küljeplaadistusel ning vajadusel topeltpõhja plaadistusel •kaared (frames) - vertikaalsed talad küljeplaadistusel •floorid - põikikaared põhjaplaadistusel •tekipiimid (deck beams) - toestavad tekki põikisuunaliselt 18. Põhja ehitus Kiil on laeva alustala – kõige tavalisem on plaatkiil, kuid on veel latt kiil (kautatakse väiksematel laevadel). Ehitatakse üheksorde või topeltpõhjaga laevasid.
Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina
talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina raske-
Tavaliselt toetab väikse hulk tugevamaid ühesuunalisi talasid suuremat hulka nõrgemaid talasid, mis on nendega risti. Esimesi nimetatakse ristsidemeteks, teisi - põhisuuna taladeks. Vaata näidet tankeri põhjasillusest Vastavalt põhisuuna talade suunitlusele tuntakse talastiku põiki- ja pikisüsteemi. Talastiku põikisüsteem. Peasuuna talad on põiki laeva: pardast pardasse põhja- ja tekisillustes, põhjast tekini - pardasillustes. Plaadistus on pikkade servadega põiki laeva. Üldise pikitugevuse tagab välisplaadistus, tekisillus ja vertikaalkiil. Seda süsteemi kasutatakse enamasti väiksematel laevadel, kus suhe L/H on väike. Suurtel laevadel on see süsteem kasutusel pardasillustes. Puust purjelaevade ehitamiseks sobis selline süsteem suurepäraselt. Teraslaevade juures ei ole ta piisavalt efektiivne, kuid oli kasutusel kuni viimase ajani. Laeva mõõtmete, eriti pikkuse suurenedes võrreldes pardakõrgusega, läheb aina
teostatav, kui laevade liikumine lainetuses võib vigastused suuremaks teha või kui reisijate pardalolek või kauba iseärasused muudavad riski olemasolevast suuremaks. · Laevapumpade ja/või teiste laevade poolt pakutavate pumpade kasutamine võib aidata üleujutusega toime tulla, vähemalt niipalju, et võita aega teiste kasulike meetmete rakendamiseks. · Laeva sihilik madalikule- või kaldasseajamine võib ta kaadumisest päästa, kuigi seejuures on laeva pikitugevuse vähenemise ja/või tema struktuurse terviklikkuse rikkumise tõsiste tagajärgedega oht. · Vigastus võib olla kahjustanud laeva pikitugevust tema konstruktsiooni nõrgendamise teel. Lisaks võivad endised lõikejõud ja paindemomendid sisenenud vee mõjul kasvanud olla. Neid asjaolusid tuleb püstuvuse kindlustamiseks ettevõetud tegevuse juures meeles pidada ja arvestada. Kuna praegu ei ole lihtsat ja arusaadavat vigastustest tingitud
alumiiniumi. Viimasel ajal on hakatud ehitama alumiiniumist reisilaevu. Laevakoprus valmistatakse madalalt legeeritud suure tugevusega terasest. Laeva ehitusterast toodetakse leht- ja profiilterasena. Veel kasutatakse malmi, vaske, messingit ja pronksi, vabiiti, tina, tsinki, niklit, titaani-sulamitena. Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid, kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses. Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nimetatakse peatekiks
tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem täis. Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada