· Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria · Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis
moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist.
elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest -erinevates elundites erineva paksusega -siin paiknevad: suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude. -Seede- ja hingamiselundites seespool ringkiht, väljaspool pikikiht; -Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes –
Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt. kahjustused. Maomahla sekretsioon1ajufaas2maofaas3soolefaas Maolihaskihidvälimine pikikiht,vahelmine ringkiht,sisemised põikikiud Mao lihaskesta kokkutõmbumisel toimub toidumassi muutmine toitkördiks ja segamine maomahlaga. Lihased paneb tööle mao rütmor, sagedusega 3-4 x minutis. HatudPeensoole limaskest on kaetud nendega.Hatu pealispind on kaetud epiteeliga.All kohev sidekude, mis sisaldab vähesel määral silelihasrakke4-5 milj. Umbsoole/peensoole klappasub naba ja Crista iliaca kohal.Rectumil on sile ja vöötlihased Keelelihasvöötlihas
Submukooskihi moodustab kiudsidekude, mis osaleb limaskesta pikikurdude moodustumisel Mõnedes osades (söögitoru, kaksteistsõrmiksool) paiknevad submukoosas näärmed Nende näärmete juhad kulgevad läbi proopria ja avanevad limaskesta pinnale Submukooskiht sisaldab veresooni, lümfisooni ja lümfoidkoe koondiseid ning närvipõimikuid Lihaskest Sisemine ringkiht e tsirkulaarne kiht Välimine pikikiht e longitudinaalne kiht – rakud piki organi seina Kahe kihi vahel intermuskulaarkiht, kus paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvikiududest ning ganglionirakkudest moodustunud intermuskulaarne närvipõimik Mao lihaskestas kolmas kiht – põiki kulgev sisemine kiht Seedekanali algus- ja lõpposades on lihaskest moodustunud peamiselt vöötlihaskoest, keskosas aga silelihaskoest Serooskest või adventitsiaalkest
3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Söögitorus ja suuõõnes on mitmekihiline sarvestumata epiteel. Peensooles ühekihiline prismaatiline epiteel. Jämesooles, maos ja sapipõies on ühekihiline kõrgprismaatiline epiteel. Mitmekambrilise mao eesmao limaskest on kaetud mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga. Lihaskest -tunica muscularis 1) sisemine tsirkulaarne kiht - stratum circulare 2) välimine pikikiht - stratum longitudinale Serooskest -tunica serosa või adventitsiaalkest -tunica adventitia (kõhuõõnest väljapoole) Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Näärmed paiknevad suus (süljenäärmed), maos (maomahlad, kõige enam näärmeid pülooruse osas), kaksteistsõrmikus. Näärmesekreetide ülesandeks võib olla nii toidu lõhustamine (sülje amülaas), neelamise hõlbustamine (sülje mukoosne osa), kui ka organite epiteeli kaitsmine (lima maos). 49
● innerveerivad limaskesta ● ringlihaskihi ja submukoosa vahel 2. LIHASKESTTUNICA MUSCULARIS ● SEEDEKANALI ÜLEMISTES OSADES VÖÖTLIHASKOEST (tahtele alluv), ALATES SÖÖGITORU KESKOSAST SILELIHASKOEST (tahtele allumatu). 2 ● 2 teineteisega ristuvast kihist: välimine pikikiht, sisemine ringkiht - ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3
annaabi.ee 
