Täiendatud 23.11.2004. suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale
100 =5,0 5,15,5 5,66,5 80 =6,0 6,16,5 6,67,0 60 =7,0 7,17,5 7,68,0 50 =8,0 8,18,5 8,69,0 40 =9,0 9,19,5 9,610,0 vähim Kõigil projektkiirustel >=1,0 0,71,0 0,30,7 tabel 8: maantee pikikallete tabel Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 22 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur Projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase
Võistlusmäärused: JOOKSUALAD (s.h tõkkejooks) - Üldpõhimõtted Jooksurada: Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. Raja laius on 1,22 + 0,01 m, kusjuures ühel staadionil peavad kõik rajad olema rangelt ühelaiused. Rajad eraldatakse 5 cm laiuste valgete joontega, kusjuures jooksu suunas paremale jääva eraldusjoone laius kuulub vastava raja laiuse sisse. Raja lubatud maksimaalne külgkalle on 1:100, suurim lubatud pikikallete summa jooksusuunas allapoole on 1:1000. Stardipakud: Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel. Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Stardipakud peavad vastama järgmistele nõuetele: nad peavad olema täiesti jäigad ega tohi anda võistlejatele mingisugust lisaedu; nad peavad kinnituma rajale mitme naela abil,
· maastikulised tingimused, · maantee paiknemine, · aeglaselt liikuvate sõidukite arv, · maanteehoole. 98. Millest sõltub külghaardetegur (3)- · sõoduki kiirus, · katte tüüp ja seisukord, · sõiduki rehvi tüüp ja seisukord 99. Pikikalde iseloomustus- Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. Pikikallete peojekteerimisel tuleks arvestada järgnevate põhiseisukohtadega: alati, kui on võimalik, tuleks ksutada pikikaldeid 0,5-3%; pikikalded alla 0,3% ei ole soovitatavad, kuid erandina lubatud; sõidutee pinnast kõrgema äärekiviga lõikude korral ei tohi pikikalle olla väiksem kui 0,5%; eraldusribaga maantee mõlema sõidutee eraldi projekteerimisel võõib languse kallet suurendada 2% võrreldes tabelis toodud tasemega (R). 100
100 =5,0 5,15,5 5,66,5 80 =6,0 6,16,5 6,67,0 60 =7,0 7,17,5 7,68,0 50 =8,0 8,18,5 8,69,0 40 =9,0 9,19,5 9,610,0 vähim Kõigil projektkiirustel >=1,0 0,71,0 0,30,7 tabel 11: maantee pikikallete tabel Antud tabelis jälgin maantee suurimat ja vähimat pikikallet kiiruste 100km/h ning, et see vastaks vähemalt rahuldavale lähtetasemele. Sobilikud väärtused on märgitud punasega. 7.12. Peatumisnähtavus ja selle parandustegur Projektkiirus, km/h Projekteerimise lähtetase Hea Rahuldav Erandlik
laevas. Mida suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. Joon. 3.30. Pikiõõtsuvuseks (pitch, килевая качка) nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (Joon. 3.31). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. Joon. 3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk
• Laeva püstivuse mõiste. Püstuvuse tagamine laeva laadimisel ja lossimisel. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest väljaviinud välisjõu mõju nakkab. Laev võib kalduda mitmesuguste välisjõudude mõjun nagu lasti nihkumine, lasti pealevõtmine või eemaldamine, tuule surve, lainete surve jne. Püstuvust, mis on laeval külgkalde puhul nimetatakse põikpüstuvuseks. Püstuvust, mis on laeval pikikallete juures, nimetatakse pikipüstuvuseks. Laadimisel võib laeva süvis ulatuda ainult vastava märgi ülemise ääreni.Sõites magedast veest merele ja vastupidi, tuleb teha arvutused tegeliku süvise saamiseks. Laeva süvist kontrollitakse nn süvise märkide järgi, mis kantakse vööri ja ahtrisse. Suurtel laevadel ka keskkaarele. Viimasel ajal on süvise märke tehtud ainult araabia numbritega.
annaabi.ee 
