töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepinguid on võimalik sõlmida ka ametiühingute ja tööandjate liitude või keskliitude vahel. Kollektiivlepingu pooleks ei saa olla kolmas isik. Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras, kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Siiski võib lepingus ette näha, et selles kokkulepitu hakkab kehtima tagasiulatuvalt. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud. Kollektiivleping lõpeb kehtivuse lõppedes, lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel või uue samasisulise kollektiivlepingu sõlmimisel.
sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu Kokku võib leppida nii palgas, puhkuses, töötajate koondamise korras kui ka kutse- ja täiendõppevõimalustes. Samuti võib leppida kokku kollektiivlepinguga seotud küsimustes, näiteks sõlmitava kollektiivlepingu automaatses pikenemises, muutmise tingimustes või täitmise järelevalve korraldamises. Kollektiivläbirääkimiste alustamiseks peab huvitatud pool teatama teisele poolele läbirääkimiste alustamise soovist ning esitama omapoolse kollektiivlepingu projekti. Sisulised läbirääkimised peavad algama 7 päeva jooksul teate saamisest. Läbirääkimised Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad ning teavitavad sellest teist poolt
- Anafaas A (varajane anafaas) – kinetohoorsed mikrotorukesed lühenevad ja kromosoomid tõmmatakse poolustele (mitoosivärtna pikkus konstante) - Anafaas B (hiline anafaas) – poolused liiguvad üksteisest kaugemale (mitoosivärten pikeneb) Millistes mitoosi protsessides osalevad kinesiinid ja millistes düneiinid, millistes tubuliini polümeriseerumine ja depolümeriseerumine - Kinesiinid osalevad anafaasis B mitoosivärtna pikenemises - Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) - Tubuliini depolümeriseerumine osaleb anafaasis B toimuvas värtna pikenemises. Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Düeniin
Kromosoomide liikumine anafaasis a ja b - Anafaas A (varajane anafaas) kinetohoorsed mikrotorukesed lühenevad ja kromosoomid tõmmatakse poolustele (mitoosivärtna pikkus konstante) - Anafaas B (hiline anafaas) poolused liiguvad üksteisest kaugemale (mitoosivärten pikeneb) Millistes mitoosi protsessides osalevad kinesiinid ja millistes düneiinid, millistes tubuliini polümeriseerumine ja depolümeriseerumine - Kinesiinid osalevad anafaasis B mitoosivärtna pikenemises - Düeniinid osalevad metafaasis toimuva kromosoomide pendeldamises. Anafaasis toimuvas kromosoomide liikumises ekvaatorilt poolustele. Anafaasis B toimuvas värtna pikenemises (astraalsete mikrotorukeste tõmbamises) - Tubuliini depolümeriseerumine osaleb anafaasis B toimuvas värtna pikenemises. Mootorvalk liigub tsütoskeleti (-) otsa suunas. Millise mootorvalguga võiks olla tegemist? Düeniin
10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded: · Tsütoplasma ringiliikumine · Ankurdab suuremaid rakustruktuure. · Võimaldab membraani sopistumist. · On valkude varuks · Paindlik sisetoes rakule, eriti oluline kestata rakule. 11. Tsentrosoom Esineb ainult loomarakus, koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentriool koosneb mikrotuubulitest. Rakujagunemisel tulevad tsentrosoomist kääviniidid.
Aeg ei ole enam ka absoluutne. ,,Pikkuse" lühenemist on siin mõeldud füüsikalist kaugust kahe punkti A ja B vahel ( kaugus gra- vitatsioonivälja kahe punkti vahel ), mis asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel: Toimub Universumi meetriline paisumine. Näiteks kaugus gravitatsioonivälja kahe punkti vahel väheneb selle sama välja tsentri poole minnes. Antud Universumi paisumise mudelis seisnebki Universumi paisumine kahe ruumipunkti vahelise vahemaa pikenemises, mis esineb ka gravitatsioonivälja tsentrist eemaldumisel. Kui pikkus ( kahe ruumipunkti vaheline kaugus ) pikeneb, siis ajavahemikud lühenevad. Selle pikkuse pikenemise all ongi Universumi paisumise mudelis mõeldud Universumi meetrilist paisumist. Tänapäevasest kosmoloogiast on aga teada seda, et Universum ,,sai alguse" ( alg )singulaarsusest 35 punktist, mis oli lõpmata väike
Aeg ei ole enam ka absoluutne. „Pikkuse“ lühenemist on siin mõeldud füüsikalist kaugust kahe punkti A ja B vahel ( kaugus gra- vitatsioonivälja kahe punkti vahel ), mis asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel: Toimub Universumi meetriline paisumine. Näiteks kaugus gravitatsioonivälja kahe punkti vahel väheneb selle sama välja tsentri poole minnes. Antud Universumi paisumise mudelis seisnebki Universumi paisumine kahe ruumipunkti vahelise vahemaa pikenemises, mis esineb ka gravitatsioonivälja tsentrist eemaldumisel. Kui pikkus ( kahe ruumipunkti vaheline kaugus ) pikeneb, siis ajavahemikud lühenevad. Selle pikkuse pikenemise all ongi Universumi paisumise mudelis mõeldud Universumi meetrilist paisumist. Tänapäevasest kosmoloogiast on aga teada seda, et Universum „sai alguse“ ( alg )singulaarsusest 36 – punktist, mis oli lõpmata väike
Selle tulemusena ei saa ruum olla eukleidiline ( pseudoeukleidiline ), vaid ruum peab olema ,,kõver". Aeg ei ole enam ka absoluutne. ,,Pikkuse" lühenemist on siin mõeldud füüsikalist kaugust kahe punkti A ja B vahel ( kaugus gra- vitatsioonivälja kahe punkti vahel ), mis asetsevad tsentrist 0 tõmmatud raadiusel: Toimub Universumi meetriline paisumine. Kaugus gravitatsioonivälja kahe punkti vahel väheneb. Antud Universumi paisumise mudelis seisnebki Universumi paisumine pikkuse pikenemises. Kui pikkus pikeneb, siis ka ajavahemikud lühenevad. Pikkuse pikenemise all on Universumi paisumise mudelis mõeldud Universumi meetrilist paisumist. Tänapäevasest kosmoloogiast on aga teada seda, et Universum ,,sai alguse" ( alg )singulaarsusest punktist, mis oli lõpmata väike. Võib ka nii öelda, et aega ja ruumi siis ei olnud olemas. Ka antud mudelis on ,,välja" tsentris aegruumi punkt ( singulaarsus ). See on punkt 0. Reaalsetes väljades see
annaabi.ee 
