külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna pinkidepoolses küljes ja see ulatub ründejoone pikendusest kuni väljaku otsajooneni. 1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1
100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 meeste 400 m 0,914 45 35 40 tõkkejooks naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel, iga jooksja peab püsima oma rajal kuni jooksu lõpuni. Võistleja diskvalifitseeritakse, kui ta viib jala tõkke kõrvalt mööda tõkke ülaserva mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille
.................................................................................... ...................... KOLMNURGA ALUS JA KÕRGUS Kolmnurga kõrguseks nimetatakse kolmnurga tipust selle tipu vastasküljele või selle pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille vastastipust on kõrgus tõmmatud. Kolmnurga kõrgus näitab kolmnurga tipu kaugust vastasküljest või selle pikendusest. Nürinurkse kolmnurga puhul tuleb kõrgus tõmmata külje pikendusele (v. a. juhul, kui kõrgus on tõmmatud nürinurgast). Igal kolmnurgal on kolm kõrgust, sest kõrguse võib tõmmata igast tipust. Kõrgus, mis on tõmmatud täisnurkse kolmnurga teravnurgast, ühtib ühega kaatetitest. Suvalise kolmnurga mingi külge loetakse aluseks siis, kui sellele on joonestatud kõrgus, kuid võrdhaarse kolmnurga tipunurga vastaskülge nimetatakse alati aluseks
et lati mõlemasse otsa jääb valge (heledam) 225 mm laiune osa. Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. Võistleja peab üritama üle hüpata kõigist tema rajal olevatest tõketest. Seda reeglit eiranud tõkkejooksja diskvalifitseeritakse. Samuti diskvalifitseeritakse tõkkejooksja,: kelle jalg või pöid tõkke ületamise hetkel on ükskõik kummal pool tõkke kõrval, tõkkelati ülaserva mõttelisest pikendusest madalamal; kes ajab jooksude peakohtuniku hinnangul mõne tõkke tahtlikult maha. Tõkete mahaajamine, välja arvatud tahtlikult, ei põhjusta võistleja diskvalifitseerimist ega takista tulemuse ükskõik milliseks rekordiks kinnitamist. VÄLJAKUALAD (s.h teivashüpe, kolmikhüpe, kettaheide): Katse sooritamise aeg: Võistlejate arv Teivas Ülejäänud +3 1 min 1 min
võistkondadele hoiatusi; karistada väära käitumise ja viivitamise eest,fikseerida: a) pallija vigu ning palliva võistkonna asetusvigu, kaasa arvatud vead katete tegemisel, b) vigu pallimängimisel, d) vigu võrgu kohal ja selle ülemises osas, e) tagaliinimängija või Libero vigu rünnakul või sulustamisel, f) rünnakuvigu mängija poolt, kui pall on tulnud Libero poolt sõrmedega ülaltsööduga eesliinist või selle mõttelisest pikendusest vabaalas, g) vigu, kui pall läbib võrgu vertikaaltasapinna võrgu alt. Mängu lõppedes kontrollib võistlusprotokolli ja allkirjastab selle. 24. TEINE KOHTUNIK 24.1. ASUKOHT Teine kohtunik täidab oma kohustusi seistes püsti väljaspool väljakut võrgu kinnitusposti juures esimese kohtuniku vastas- poolel, näoga tema poole. 24.2. ÕIGUSED Teine kohtunik abistab esimest kohtunikku, kuid tal on ka iseseisvad kohustused.
97). Liugurmehhanism koosneb nende seisu fikseeritakse vastumutritega. pöördmuhvist, selle telgsuunalist liikumist piiravatest tugi- Suurema stabiilsuse tagamiseks haagisepoolsete kurvide muhvidest ja liugurist. Segusiibrit või käiguvahetusineh- läbimisel on haagise ratta telg nihutatud tagaratta telje hanismi käitav tross on kinnitatud liugun külge ja see pikendusest 70 . . . 200 mm ettepoole. Seda vahet nimeta- võib libiseda piki väljalõiget rooiikangi otsal. Liugur pan- takse külghaagise e 11 e j o o k s u k s. Viimase suurus sõl- nakse liikuma pöördmuhvi (käepideme) sisepinnale keer- tub esi- ja tagaratta teljevahest ning külghaagise massist. mekujulselt keevitatud metall-lindi abil. Väiksema teljevahe puhul (200-... 350-cm3 mootorrattad) Trummelmehhanismi ehitus on lihtsam. Pöördmuhvi (-
annaabi.ee 
