Kaamel on kõrbe tähtsaim liikumis vahend ja temalt saab villa,piima,nahka ja liha Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra Ekvaatoriaalsed vihmametsad Lindudest on levinud:Koolibri ja tuukan Loomadest ,aga gorilla,jaaguar ja kapibaara Loodusvööndid mäestikes Laialt on levinud karjakasvatus,levin umad kariloomad on:lambad ja pikakarvalised,suu rte sarvedega jakid. Kasutatud materjalid http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Punakurk-kaur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm http://www.hullumaja.com-polaarrebane http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metsnugis2.htm http://www.miksike
samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja täiendamiseks tuuakse Soomest (soome tüüp). Puuride mõõtmed: Laius*kõrgus*pikkus Rebastel 94,5*72*127 ja üksikpuur 69*67*87 Minkidel 30*48*85 Söödaköök: pudrukeetja, purustaja, hakkmasin ja segisti. Nahkade töötlemiseks kasutatakse soojendatud saepuru. Emasminkide nahad kuivavad 36 h, isaste 60-70 h.
did t as er õhuakrobaadid. Need Ne e ed lja ige st eri pikakarvalised sabata as Vii e mi se es k inimahvid ronivad teistest tas
a-kollane B-ümar b-piklik P= Aa Bb x aaBb F1= aabb aB ab AB AaBB AaBb Ab AaBb Aabb aB aaBB aaBb ab aaBb aabb 1/8 tõenäosusega tekib kollaseid piklike tomateid. Ülesanne: Ristati must pikakarvaline merisiga analüüsivalt valge lühikese karvaga meriseaga. F1 isendid olid pooled mustad pikakarvalised, pooled mustad lühikese karvaga. Määrake vanemate ja F 1 järglaste genotüübid. Dihübriidne ristamine. Must-A Valge-a Pikk-B Lühikarvaline-b P= AABb x aabb F1= AaBb Aabb ab AB AaBb Ab Aabb Ülesanne: Musta pikakarvalist küülikut ristati valge normaalkarvalise küülikuga. Kõik järglased olid hallid ja normaalkarvalised
11 LISA 1 Joonis 1.1 12 LISA 2 Keskmine Keskmine Keskmine Reasildid kogusummast mass kogusummast pikkus kogusummast vanus lühikarvalin e 3.9 53.8 13 pikakarvali ne 5.0 65.7 13 Üldkokku võte 4.4 59.8 13 Tabel 1 Lühi- ja pikakarvalised kassid 13 LISA 3 kasside omavaheline suhtlemine 73 25 21 17 10 u r i s e m i n e n ä u g u m i n e ku r r u m i n e kä h i s e m i n e ko k ku Joonis 2.2 kasside omavaheline suhtlemine
õli ja akrüüliga. Akvarelli puhul head veekihi pealekandmiseks. Õhukese servaga on hea tõmmata teravaid jooni. Lühikeste karvadega lapikud (brights): jätavad silmatorkava tekstuuriga jälje. Impasto jaoks head. Servadest ümardatud jäigad: leiavad laialt otstarvet eri olukordades. Lehvikud: värvide sulandamine väga ühtlaseks ja viimisteltuks pinnaks. Peened (liners, riggers): sobivad väikeste, peente detailide väljajoonistamiseks. Pikakarvalised peened on mõeldud rohke värvi võtmiseks, et tõmmata pikka peent joont. Maalripinslid: maalimisaluse kruntimiseks. Pintsleid peale iga maalimiskorda puhastda hoolikalt! Pühi värv paberisse, siis puhasta white spiritiga, siis loputa sooja vee ja seebiga. Vormi sõrmedega pintslile õige kuju ja jäta kuivama. Missugune pintsel mida teha aitab, on suuresti katsetamise asi. Meediumid ja lahustid
pleki veelgi tugevamalt vaipa. Halvimal juhul muudab plekk vaiba värvi. Ülepõranda vaipadele soovitatakse eeskätt harjavat vaibaimurit (suurte vabade tekstiilpindade puhastamiseks mõeldud imurid) kuna: imuri pöörlev hari aitab eemaldada mustust narmaste vahelt kiudude vahele jääv mustus kulutab vaipa uute vaipade puhul on pinnal sageli palju lahtiseid kiude. Harjava vaibaimuriga saab kergesti eemaldada pikakarvalised vaibad püsivad harjates kohevamad vaibaimur on ergonoomilisem kui tolmuimeja enamus vaibaimuritel on käsitsi imemisvarustus, millega saab puhastada mööblit ja kohti kuhu imuriga ei pääse Avalikes ruumides peaks vaipu pesema vähemalt kord aastas. pesu meetodi valikut mõjutab vaiba liik ja mustusaste vaiba kinnitusviis aluspõranda materjal pesemise aeg ja eeldatav ruumi kasutuselevõtu aeg Kuivpesu
Areng kestab sageli mitu aastat. Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad
Kasutatakse töö-, liha- ja piimaloomana. Nad on kohanenud kuiva ja kuuma kliimaga ning on eriti vastupidavad parasitaarhaigustele. Jakk on lähedane veistele ja annab hübridiseerimisel järglasi. Ulukjakk on levinud Tiibetis mäestikus. Jakkide alamperekonnas esineb ulukvormina Kesk-Aasias üks liik, kes on andnud kodustatud vorme. Kodustatud jakid on levinud Mongoolias, Pamiiris, Mandzuurias, Nepaalis, Kõrgõstanis ja Tadzikistanis. Jakid on pikakarvalised ja suhteliselt väikesekasvulised jakipull kaalub 400-450 kg ja jakilehm 250-300 kg. Põhiliselt kasutatakse jakki töö- ja kandeloomana, vähem piima- ja lihaloomana. Jakilt saadakse aastas keskmiselt 575-600 kg piima, mille rasvasisaldus on ca 8%. Kaguaasia veiste perekonnal on kaks ulukvormi banteng ja gaur, kes on andnud kodustatud vorme. Kaguaasia veised on ulatuslikult levinud Birmas, Tais, Vietnamis ja Indoneesias. Banteng on levinud põhiliselt Indo-Hiinas ja Indoneesias
annaabi.ee 
