ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta tahtis Keisri kirstunael edasi olla. Siis sõitsid kõik koju tagasi. - Jakob oli selleks ajaks kolinud ära naabervalda, kus ta oli abiellunud ühe Anna
Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Timo aga istus lolli näoga nurgas ja lõpuks teatas, et ta ei saagi põgeneda, sest põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla.
Nende arvates oli eestlaste ravuslik enesekindlusetus põhiliseks probleemiks nõrgas majanduses. 1904. aastal õnnestus neil tõrjuda linnavalitsusest sakslased ning sellega tõusis Päris Talinna abilinnapeaks. (A.Pajur jt. 2006) 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon 1905. aasta revolutsiooni algas 9. novembril, mida tuntakse ka Verise Pühapäevana. 11. jaanuaril andis Tallinna komite välja lenlehe :" Vennad! Nõudkem 8-tunnilist tööaega nagu meie vennad Piiteris!... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma". Sellega algasid suured streigid. Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega. "Ühtekokku streikis 1905. aasta jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga
Peeter von Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Timo aga istus lolli näoga nurgas ja lõpuks teatas, et ta ei saagi põgeneda, sest põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla.
Mannteufeli abikaasa, kes oli Timo õde, sebis Peetri selleks ajaks Tallinna ja Bockid said kambakesi Pärnu sõita). Pärnus oli Jakob kasutades oma sõjaväe ja maamõõdu alaseid teadmisi (Timo vangisoleku ajal oli sõjaväes olnud ja veeblikski saanud) ära sebinud sadama valvet teostava kapteni ning ta purju jootnud. Jyrile aeti mingit pada, et sõidetakse Saaremaale sugulasi vaatama (seda selletõttu, et talle hakkas juba mõju avaldama Tsarskojes ja Piiteris tehtav ajupesu) ja kui ta aru sai, et tegu on põgenemisega, võttis ta selle vastu sõna stiilis "Isa, Isa! Ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks keisri vastu ebaaus!". Timo aga istus lolli näoga nurgas ja lõpuks teatas, et ta ei saagi põgeneda, sest põgenevad need kes ajavad isikliku huvisid taga, need, aga kes riigi pärast sydant valutavad jäävad paigale (v. Pahlenilt pärit mõttetera). Pealegi tahtvat ta edasi keisri kirstunael olla.
Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur. Peterburis hakkas suhtlema mitme põrandaaluse ringiga, olulisim neist oli Petrasevski ring (sotsialistid, pooldasid pärisorjuse kaotamist). Lugesid, arutasid, noored ideeinimesed. 1848 Euros
Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 14 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur. Peterburis hakkas suhtlema mitme põrandaaluse ringiga, olulisim neist oli Petrasevski ring (sotsialistid, pooldasid pärisorjuse kaotamist). Lugesid, arutasid, noored idee-inimesed. 1848 Euros rahvaülestõusude laine.
kord inimene olnud? Usute teie, et mina olen vürste ja suurvürste õpetanud, et mul olid kuldaurahad -- nüüd on nad muidugi müüdud, kõik on müüdud, sest mis peaksin ma veel kuldaurahadega tegema -- jah, ütelge mulle, nagu seisaksite jumala enda ees: kas teie suudate uskuda, et mina olen kuulunud seltskonda, olen käinud pallidel, et peened daamid on mul käe alt kinni hoidnud, et mina olen nendega tantsinud, neil ümber piha võtnud, masurkas lennanud, parim masurkatantsija olnud kogu Piiteris, mõistate, kogu Piiteris -- kas teie suudate seda uskuda, kui seisate Issanda meie jumala enda ees? Teie ei vasta muidugi, sest teie olete aus inimene, kes ei räägi ebatõtt, ja tõtt ei taha teie öelda, sest tõde haavab. Jah, tõde haavab alati inimest, tõde pole inimese tarvis. Inimene otsib küll tõde, teeskleb otsima, sest tema tahab, et teised usuksid tema tõeotsimist. Aga tõde on inimesele ometi nagu kuri kiskja või tuhandeokkaline roos. Nõnda on inimene oma tõega