kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ..
Partnerlusseadus (Geid ja lesbid) Homoseksuaalide abielude ajalugu algas 1989. aastal Taanis vastu võetud seadusega, mille järgi samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida partnerlusena, kuid võrreldes heteroabielupaaridega puudus neil õigus last adopteerida ja lasta end kiriklikult laulatada, samuti pidi vähemalt üks partner olema Taani kodanik. 1997. aastast on samasoolistel paaridel õigus saada Taani piiskoppidelt oma partnerlusele samasugune õnnistus, kui seda saavad teised tsiviilabielupaarid. Norras võeti partnerlusseadus vastu 1993. aastal (erinevalt Taani seadusest saab samasoolise paari teine osaline vanemlikud õigused oma partneri lapse kasvatamisel). Rootsis on partnerlusseadus jõus 1995. aastast ja praegu käib töö selle sätete laiendamisel. Soomes jõustus teiste Põhjamaadega analoogne partnerlusseadus 2002. aastal.
valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Õukonnagrupeeringute omavahelise võitlusega kaasnesid paleepöörded, kuhu sageli sekkus kaardivägi.kooliharidus 18 saj- *1714 a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist*sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi(esimene oli 1701 Moskvas Navigatsioonikool)*1712 asutati moskvas Insenerikool ja 1721 kool alamdjakkide (riigiametnike) ettevalmistamiseks.* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine* Tähiseks kõrgema hariduse edendamisel oli Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1724a.* ülikooliõpetus käivitus 1747 a *1755 asutati
Samasooliste abielu ametlik tunnistamine Homoseksuaalide abielude ajalugu algas 1989. aastal Taanis vastu võetud seadusega, mille järgi samasoolised paarid võisid oma kooselu registreerida partnerlusena, kuid võrreldes heteroabielupaaridega puudus neil õigus last adopteerida ja lasta end kiriklikult laulatada, samuti pidi vähemalt üks partner olema Taani kodanik. 1997. aastast on samasoolistel paaridel õigus saada Taani piiskoppidelt oma partnerlusele samasugune õnnistus, kui seda saavad teised tsiviilabielupaarid. Norras võeti partnerlusseadus vastu 1993. aastal (erinevalt Taani seadusest saab samasoolise paari teine osaline vanemlikud õigused oma partneri lapse kasvatamisel). Rootsis on partnerlusseadus jõus 1995. aastast ja praegu käib töö selle sätete laiendamisel. Soomes jõustub teiste Põhjamaadega analoogne partnerlusseadus 2002. aastal.
LUTERLUS JA VÄSTERÅSI RIIGIKOOSOLEK Kuningal ei meeldinud katoliku kiriku ja Rootsi peapiiskopi Braski suur võim ja sellest tulenevalt hakkas ta otsima moodusi, kuidas neid nõrgestada. Kõige kasulikum tundus talle ta nõunikku Laurentius Andreae luteri usu levitamine. Gustav lõi kirjastuse, kus andis välja luteri usule omaselt riigikeelse piibli ja lisaks sellele muid teoseid näiteks Stockholmi kirikutegelaselt Olaus Petrilt. Samas konfiskeeris Gustav piiskoppidelt trükimasinad, et riigis leviksid ainult temale kasulikud kirjateosed. Selline katoliiklikuse maha tegemine ja üritamine seda luterlusega asendada tõi rahva seas välja suure pahameele. Nad ei tahtnud esivanemate usku valeks kuulutada ja ennast uude usku muutma hakata. Samas oli Gustavil vaja juurde saada raha, et maksta tagasi Lübecki võlga ja et palgasõdureid palgata ja üleval pidada. Aga tema välja kuulutatud uued maksud ajasid rahvast veel rohkem närvilisemaks ja vihasemaks
· Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. · Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! · 14. juuli 1789 rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused.
VORMISTIKUST: · Ains gen nõrgaastmeline (asfalid, kuurordi, nonsensi, setverdi, teemandi) · Ains part tugevas astmes ja lõputa (aadressi, asfalti, teemanti, kuurorti) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või tugevaastmeline lõputa (apteegisse e apteeki, konkursisse e konkurssi, pankrotisse e pankrotti) · de-mitmus tugevaastmeline de-tunnuseline (asfaltide, kompvekkides, kuurortidest, nonsenssidel, piiskoppidelt, seersantideks, teemantideta) · Mitm part lõputa või sid-lõpuline (biifsteeke e biifsteekisid, eksperte e ekpertisid, impulsse e impulssisid) · i-mitmus on tegelikus keeles väga vähe kasutusel (aadressesse, eksperdes, fokstrotest, kompleksele, kompvekel, kotletelt, kuurordeks, leistangesse, leitnandel) PÕHITÜÜP RIDA · Rea, rida, reasse e ritta, ridade, ridu e ridasid, ridadesse
Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu. Paavst oli neid pihile võtnud, nagu räägiti, ja neid patukahetsuseks määranud seitse aastat järjepannu mööda ilma rändama, ilma et nad voodis tohiksid magada. Sellepärast °H nende nimeks ka «patukahetsejad» ja nad haisesid. Arvatavasti olid nad varem saratseenid, sellepärast uskusid nad ka Jupiterisse ja nõudsid kümme Tours'i 205 naela kõigilt ülempiiskoppidelt, piiskoppidelt ja saua ning mitrat kandvailt abtidelt. Üks paavsti bulla olevat nõnda määranud. Reims'i tulid nad ennustama Alzeeria kuninga ja Saksa keisri nimel. Nagu te ise arvata võite, keelati neile linna tulek. Selle peale olid nad lahkesti nõus oma laagri Braine'i värava taha nõlvakule üles lööma, sinna, kus vanade kriidikaevanduste kõrval veski asub. Kogu Reims käis neid seal silmitsemas. Nad vaatasid kätt ja kuulutasid igaühele imepärast tulevikku ette
annaabi.ee 
