Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav Haraldsson (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse 1056. 11. sajandi lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas Skálholtis, 1106 ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris. Saagad ja Eddad Möruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga. Umbes 1350. 13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagazanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba
Aastal 1000 (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga Olav Tryggvasoni poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas Olav Haraldsson (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene piiskopiks saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse 1056. 11. sajandi lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas Skálholtis, 1106 ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris. Norra aeg 13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka Norra kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu tervel saarel
Saksa ordu positsioon peale mõõgavendade ordu likvideerimist ja vendade ületulemist juriidiliselt ebaselgelt formuleeritud. Endistes mõõgavendade valdustes obödients paavstile. Kuid, mida see reaalselt tähendas on vaieldav. 1366 kohtuvad konflikti osapooled Danzigis. Kokkulepe: riia linn peapiiskopile tagasi, viimane loobus nõudest kuulekusele. Peapiiskop polnud nõus, kokkulepe tühistati. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus. 1378 vabaneb Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valib toomkapiitel piiskopis Albert Hechti. Paavst Urbanus VI nimetas samal ajal sellele kohale preisimaalt pärit vaimuliku Dietrich Damerowi. Samaaegselt algas Õhtumaa kirikulõhe (vastupaavst). Ordu loeb Damerowi oma vaenlaseks. 1385 poola ja leedu ühinevad. Jõud ordu vastu. Leedus ristitakse viimased paganad. 1385 sõlmitakse Krewo unioon - leedu s-vürsti Jogaila võtab vastu katoliku usu leedule ja abiellub Poola printsessiga. ...
Ugandi eestlastega, mida ei suudetud rahumeelselt lahendada ning seetõttu peetakse antud aastat muistse vabadusvõitluse alguseks. Paavstluse muutlik roll keskaja esimesel poolel Gregorius I Suur - Tema all oli tegu endise Rooma linna prefekti ning mitmete kloostrite rajajana. Ta veendus viie Konstantinoopolis veedetud aastaga, et paavstid peaksid oma poliitikas vähem sõltuma Ida-Rooma keisritest. Kuuenda sajandi lõpul ründasid langobardid impeeriumit ning ohustasid Roomat. Rooma piiskopitool jäi 590. aastal vabaks ning seda pakuti Gregoriusele. Võimeka administraatorina võttis ta üle mõned ülesanded, mida oli varem täitnud ida-Rooma keiser. Paavst oli astunud keisri asemele ja temalt midagi küsimata alustanud läbirääkimisi langobardidega, mistõttu loodeti Itaalias palju rohkem temale, kui keisrile. Varasemate Rooma piiskoppidega võrreldes keskendus Gregorius Suur palju rohkem kirjutamisele. Ta kirjutas palju kristlike ametite vastutusest, pastoraalreeglitest
aastal oma Üksküla linnuse Saksa ordule, mis oli peapiiskopi õiguste rikkumine. Saksa ordu toetas vasalle, et neil on õigus pantida oma vara, kuid Riia peapiiskopkond sellega ei nõustunud. Rooma paavst Bonifatius IX keelas 1391. aastal peapiiskopkonna mõisate võõrandamise isikutele ja institutsioonidele väljastpoolt peapiiskopkonda ja ilma maahärra loata, kuid keegi sellest otsusest ei hoolinud ning panditi oma valdusi edaspidi Saksa ordule. Vahepeal vabanes Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valis toomkapiitel uueks piiskopiks toomhärra Albrert Hechti, kuid paavst Urbanus VI nimetas samal ajal Tartu piiskopiks Dietrich Damerowi. Damerow luges Saksa ordut enda vaenlaseks. Ordu sundis A. Hechti raha eest Liivimaalt lahkuma. Saksa ordu ja Riia peapiiskopi vaheline konflikt teravnes. 1391. aastal pages peapiiskop Johannes von Zinten Lübeckisse otsides toetust. Saksa ordu kõrgmeister Wallenrodel korraldas
agaape. Katakombid olid ehitatud kindlas järjekorras: kõigepealt raiuti tuffi trepiastmed, mis viisid teatava sügavuseni, seejärel uuristati käigud ja hauakambrid, Õhku või/ja valgust tuli nendesse laes olevate ümmarguste või nelinurksete avade kaudu, seinad ja lagi olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Hilisemal ajal, 4.-8.saj. laiendati hauakambrid kabeliteks (cryptae). Tufist raiuti välja algeline kooriruum, piiskopitool, pingid preestrite jaoks, kaks sammast ja neid ühendav võidukaar. Nii kujunesid katakombid oma erinevate osadega sakraalehituste algseks prototüübiks. Tuntumaid katakombe on Roomas Püha Calixtuse, Püha Priscilla, Püha Domitilla (kõik 2.saj.). Alates 3.sajandist, kui kristlasi enam taga ei kiusatud, kogunesid nad oma kombetalitusteks tavalistes elamutes, mille peristüülõue avanesid palvetussaal ja baptisteerium e. ristimiskoda
annaabi.ee 
