2. Kroonik Balthasar Russow Liivimaa kroonika- on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr.5 1.Vana-Liivimaa kiriklik korraldus-Vana-Liivimaa oli katolikku usu. Alles hiljem hakati ka Lutheri usku pooldama. Olid toomkapiitlid,mille moodustasid piiskopis ja kõik kõrgemad vaimulikud.Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge mida nad valitsesid.Vaimulikud olid tihti võõramaalased ja vahendais Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika- On preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202
edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime. 2.2. Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj): Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude vastu. Seetõttu hakati Rooma piiskoppi kutsuma paavstiks (ld k papa – isa). Paavstide autoriteeti suurendas eriti Gregorius Suur (paavst aastatel 590-604), kelle ametisoleku ajal tõrjuti edukalt tagasi langobarde, rajati uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule
. Teine grupp sõnu olid nt. kirik, munk jne..need annavad tunnistust Skandinaavia mõjutustest. Algul sulatati meie paganlikud pühad kokku kristlike pühadega (pööripäevale nt. järgnes Kristuse sünnipäev jne.). Algul oli misjonitöö rahumeelne, kui aga sakslaste abiline Meinhard Liivimaa piiskopiks pühitseti saadi aru sakslaste vallutuste plaanidest ja liivlased hakkasid tõrkuma. Kui ristimistöö tulemusi ei andnud siis kuulutas Rooma paavst Liivimaa vastu ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert, kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a. vihavaenlased. Kirik ja mõisnikud kasutasid nõiaprotsesse vastakatest talupoegadest vabanemiseks ja teiste hirmutamiseks
ületulemist juriidiliselt ebaselgelt formuleeritud. Endistes mõõgavendade valdustes obödients paavstile. Kuid, mida see reaalselt tähendas on vaieldav. 1366 kohtuvad konflikti osapooled Danzigis. Kokkulepe: riia linn peapiiskopile tagasi, viimane loobus nõudest kuulekusele. Peapiiskop polnud nõus, kokkulepe tühistati. Tartu piiskop Dietrich Damerowi tegevus. 1378 vabaneb Tartu piiskopitool. Saksa ordu toetusel valib toomkapiitel piiskopis Albert Hechti. Paavst Urbanus VI nimetas samal ajal sellele kohale preisimaalt pärit vaimuliku Dietrich Damerowi. Samaaegselt algas Õhtumaa kirikulõhe (vastupaavst). Ordu loeb Damerowi oma vaenlaseks. 1385 poola ja leedu ühinevad. Jõud ordu vastu. Leedus ristitakse viimased paganad. 1385 sõlmitakse Krewo unioon - leedu s-vürsti Jogaila võtab vastu katoliku usu leedule ja abiellub Poola printsessiga. .... Sellega võeti saksa ordult olemasolu õigustus.
Eriti rohkesti oli valgust osades taimedes, et seda ei seedita välja vaid jääb sinu sisse. Liha söömine oli keelatud. Loomad ja inimesed kehavastuvad uuesti, kuid taimed mitte. Arbuusid, melonid, õunad jne. Valgust on võimalik kahjustda nt, maa kündmine, põlluharimine on keelatud. Nad olid tervendajad, ajasid välja kurje vaime jne. Täiuslikud ise moodustasid hierarhi, kus olid erinevad ametid, kõrgemad ja madalamad. Kiriku eesotas seisis juht, kes oli mani pärija, neile allusid piiskopis, vanamd ja teatronid??? Ka naised võisid täiuslikke hulka kuuluda, kuid mitte ühtegi vaimulikku ametisse. Täiuslikud 27 pidid harrastma askeesi, neilt nõuti palju, tsölipaati, füüsilisest tööst loobumisest, ei tohi ka end pesta, sest vees on valgus ja see on hävitamine (sp ka võitlus ristimise vastu). Üks kord päevas söödi, kõik toodi talle kohale.
annaabi.ee 
