Ilmikvennad käisid harimas kloostrist kaugemal asuvaid põlde, vaimulikud ümberkaudsetes kogudustes teenimas ja jutlustamas. Ordu rajas 1205.1207. aastal ka esimese kloostri Liivimaal Dünamündesse (tänapäeva Daugavgriva/Väinalinn), mis kujunes omalaadseks diplomaatiakeskuseks. Mitmed Liivimaa ristiusustamisel osalenud võtmefiguurid, nagu Liivimaa piiskop Bertold ja Eestimaa piiskop Theoderich, kuulusid samuti tsistertslaste ordusse.1224. aastal sai Tartust piiskopilinn. Esimene piiskop Hermann, kes soovis oma misjonialale kloostrit, pöördus sellekohase palvega tsistertslaste poole,kes rajasid Eestisse 1228. aastal Kärkna ja sadakond aastat hiljem Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale.Ka Rapla kiriku ehitajateks on peetud Padise tsistertslaste kloostri munki.Tallinnas oli püha Miikaeli nunnaklooster. kokku rajasid nad Eestisse 5 kloostrit.Tsistertslased tõid endaga kaasa uued tööriistad ja töövõtted,
Pärnu puhul peab rõhutama seda, et Pärnu näol ei ole tegemist ühe hansalinnaga, vaid Pärnus on olnud omal ajal kaks linna. Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Hansaliitu sai ikkagi Uus- Pärnu. Omab sarnaseid jooni ka Viljandiga. Linnus ja linn on täiesti kõrvuti, kuid Uus-Pärnu puhul ei ole maastikuliselt kõrgema künka peal ning linn ei ole tema kaitseks. Tallinn on kõige suurem Eesti hansalinn, nii territooriumi kui ka elanike arvu poolest. Haapsalu on olnud piiskopilinn. Veevarustus ja jäätmemajandus keskaegsetes linnades Tartu puhul on kõige enam kasutatud muinasajast peale looduslikke allikaid. Tallinnas on olemas korralikud kaevud ka linnaterritooriumil. Toompeal on olnud koguni 10 kaevu ning võib arvata, et need kaevud on olnud väga sügavad. Jäätmekastid – maa sisse on auk kaevatud, see on palkidega ääristatud ning sinna ladustati jäätmeid. Jäätmekastidest on leitud ka klaasanumaid, käekaitseid, nahast raamatukaaned.
Kokku sajandi keskel ca 7000-8000. Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse. Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu, raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem. Pärnu – Saare-Lääne piiskopilinn Vana-Pärnu. 1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata asulaks, millel linnaõigus aga linnamõõtu välja ei andnud. Hiljem likvideeriti. Teisel pool jõge oli Uus Pärnu, millest sai Hansalinn. Elanikke ca 1000. Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000. Sama Rakveres (1302 Lübeck). Paides 1291 Riia õigus. Narva ka Lübecki õigusega 14saj I poolel. Polnud hansalinn, kuigi Tallinnaga tugevalt seotud. Vadja elemendid sees
kahe usutunnistuse (katoliku ja õigeusk) vahelise piiri 1267. a alistati kurelased, 1290. a semgalid ja nüüd suunati jõupingutused leedukate vastu, sest see oli takistuseks maismaateel siinsetest valdustest Preisimaale, kus asus ordu peakorter 13. sajandil ühendas Mindaugas suure osa leedukate maast ja lõi Leedu riigi 1260. a toimus orduLeedu lahing e Durbe lahing, kus ordu sai lüüa ja leedukad asusid pealetungile, 1263. a tungisid kuni Läänemereni ja põletasid maha VanaPärnu (piiskopilinn) 1270. a läksid leedukad Saaremaale ja jälle sai ordu lüüa ja ordumeister surma Kodusõjad: 1297. a oli esimene VanaLiivimaa kodusõda: ordu vs piiskopid ordu tahtis, et piiskop valitaks orduvendade hulgast 1304. a oli teine sõda, ordu eestvõttel sõlmiti konföderatsioon: ordu ja vasallid vs Riia piiskop 1316. a sundis ordu Riia piiskopi endaga liitu astuma; lepingu paavst tühistas, aga vastasseis jäi püsima Liivimaa haldusjaotus (Stensby lepingu järgselt):
Leo kuulutas, et Püha Peetruse õpetamisamet nii nagu ka talle järgnenute õpetamisamet oli plenipotentne (plenitudo potestatis) ehk täievõimuline, mis ulatus kõikjale kirikusse. Kujunemine - Viienda sajandi alguseks oli läänekirik jagunenud neljaks patriarhaadiks : Rooma, Kartaago, Milano ja Ravenna. Kui läänepoolsete alade valitsuslinnaks oli 403. aastal Milano asemel tehtud Ravenna ja kui vandaalid olid vallutanud ladinakeelse põhja aafrika siis sai Roomast juhtiv piiskopilinn kuhu pöörduti abi ja juhatus otsima. Sündinud poliitilist olukorda kasutasid Rooma piiskopid enda kasuks kiiresti ära. Töö viis lõpule Rooma piiskop Leo Suur, keda võib ka esimeseks tõeliseks paavstiks nimetada. Leo oli esimene kes kõneledes ja kirjades ei rääkinud mitte Leona vaid kellegi teisena Püha Peetrusena. Ta võttis kasutusele ka varem Roomas kasutusel olnud tiitli ,,pontifex maximus" e ,,ülempreester".
Siin sündis Alfonso Henrique, kes sai Portugali esimeseks kuningaks ning valis Guimaraesi riigi pealinnaks. Alfonso Henrique Guimaraesisse ehitatud uhke kindluse omapärased jooned ehivad siiani Portugali vappi. See kindlus lõi mauride ja normannide rünnakuid tagasi juba 10. sajandil. Lõpetame oma külaskäigu ajaloolises kesklinnas, mis on ka võetud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Edasi viib sõit meid Lamegosse, kus asub üks Portugali tähtsamaid pühamuid. Lamego on vana piiskopilinn, mis asub tuntud veinikasvatuspiirkonna viljakas orus. Ajalooliselt on see tähtis linn seetõttu, et just siin kohtus 1143 Portugali parlament cortes, et kuulutada kuningaks Alfonso Henrique. Ühel linna kahest mäest paikneb 12. sajandi kindlus, teisel aga kuulus palverännakute keskus Nossa Senhora dos Remédios. See Neitsi Mariale pühendatud kirik ehitati 1129 ja oli pikka aega Portugali religioosseks keskuseks. Linna muuseumist võime
annaabi.ee 
