vesiniku või halogeeni, katkeb üks kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat.4H6. Alküüne nimetatakse ka atsetüleenirea süsivesinikud. Alküünid on küllastumata ühendid, nendeks nimetatakse kolmiksidet sisaldavaid süsivesinikke, mis koosnevad ühest sigmasidemest ja kahest sellega paralleelsest piisidemest. Sellise sideme moodustamiseks tuleb kulutada märgatavalt energiat ja seetõttu on kolmiksidemetega ühendid suure siseenergiaga ning seega ka reaktsioonivõimelised. Alküünid põlevad õhus tahmava leegiga. Neid saadake krakkimisel ja kasutatakse plastmasside ning lahustite tootmiseks. Butüüni kaks isomeeri on 1-butüün ja on 2-butüün. Mina kirjeldan lähemalt 2-butüüni. 2
Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes reaktsioonides kergesti. Ühest piisidemest tekib kaks uut sigmaside Piiside pole iseseisev. Mitmiksidemesse kuulub alati üks sigmaside, ülejäänud on piisidemed. Kaksikside on tugevam, kui üksikside, kuid
2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED 1) Hüdrogeenimine: H2 H2 HC CH CH2 = CH2 CH3 CH3 etüün eteen etaan 2) Halogeenide liitumine (halogeenimine): Br2 Br2
Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Created by Riho Rosin 17 13666324649407.doc.doc Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED 1) Hüdrogeenimine: H2 H2 HC CH CH2 = CH2 CH3 CH3 etüün eteen etaan 2) Halogeenide liitumine (halogeenimine): Br2 Br2
sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes reaktsioonides kergesti. Ühest piisidemest tekib kaks uut sigmaside Piiside pole iseseisev. Mitmiksidemesse kuulub alati üks sigmaside, ülejäänud on piisidemed. Kaksikside on tugevam, kui üksikside, kuid vähem kui kaks korda
sirgel Piiside tekib aatomiorbitaalide kattumisel kahel pool aatomeid ühendavat sirget "külgepidi" Piiside on nõrgem ja katkeb keemilistes reaktsioonides kergesti. Ühest piisidemest tekib kaks uut sigmaside Piiside pole iseseisev. Mitmiksidemesse kuulub alati üks sigmaside, ülejäänud on piisidemed. Kaksikside on tugevam, kui üksikside, kuid vähem kui kaks korda
annaabi.ee 
