makse ning tulusiirdeid, kasutatakse kogu rahvamajanduses loodud tulu (Y) majapidamiste ja ettevõtete poolt ära. Seega, kogutulu (kogutoodang) võrdub kasutatava tuluga (Yd). Y = Yd = C + Id Autonoomne tarbimine- leiab aset siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. Ta jääb samale tasemele ka siis, kui kasutatav tulu muutub. Indutseeritud tarbimine- erinevalt autonoomsest tarbimisest muutub, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimise piirvalmidus(MPC)- näitab, kui suur osa kasutatava tulu ühest täiendavast rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks. MPC = C : Yd Keskmine tarbimisvalmidus (APC )-kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet. APC = C : Yd Sääst- on kasutatava tulu see osa, mida ei tarbita S = Yd C Säästmise piirvalmidus (MPS) on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe MPS = S : Yd Säästmise keskmine valmidus (APS) on säästu ja kasutatava tulu suhe APS = S :Yd
Indutseeritud tarbimine erinevalt autonoomsest muutub, kui kasutatav tulu muutub. Tarbimisfunktsioon väljendab seost kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste vahel: C = C0 + cYd, kus C0 ja c on konstandid: C0 tähistab autonoomset tarbimist ja c väljendab tarbimise piirvalmidust. Mudeli eeldus eeldatakse, et tarbimist mõjutavad tegurid (inimeste jõukus, hindade tase, tulevikuootused, raha laenamise tingimused, inimestele kuuluvad kestvuskaubad jne) on konstantsed. Tarbimise piirvalmidus (MPC) tarbimise piirvalmidust (MPC) kajastav konstant (c) kujutab endast tarbimiskulutuste muudu ja kasutatava tulu muudu suhet. Teisisõnu, MPC näitab, kui suur osa kasutatav tulu ühest täiendavast rahaühikust kulutatakse täiendavaks tarbimiseks. MPC = C : Yd MPC (marginal propensity to consume). Keskmine tarbimisvalmidus (APC) kujutab endast tarbimiskulutuste ja kasutatava tulu suhet APC = C : Yd ; APC (average propensity to consume) Säästmine
Hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava (tarbitava) koguse vastassuunaline muutuse. HINNA MUUTUSE SISSETULEKUEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku (tarbimiseelarve ostujõu) muutusest, seoses kauba hinna muutumisega. TARBIJA HINNAVARU (vt ülevaltpoolt lk 3) THV analüüsi saab teha ka kasutades piirkasu (MB) kategooriat. PIIRKASU on hüvise lisaühiku tarbimisest saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST
· MU=3 kui q=4 see on optimaalne kogus madalama hinna puhul, järelikult asub nõudluskõveral. · On saadud nõudluskõvera, teine punkt on võimalik konstrueerida hüpoteetiline nõudluskõver Tarbija Hinnavaru · Väärtuse paradoks- tegelik väärtus väga kõrge , makstav hind on väga madal(õhk, vesi). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüviste tegelikku väärtust. Näilist vastuolu seletatakse piirkasulikkuse abil. · Tarija maksmise piirvalmidus on rahasumma ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. · Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. · Hinnavaru on hüviste tegeliku väärtuse ja hinna vahe · Tegelik väärtus (kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral
nõudluskõver Isegi kahe punktiga kasulikkuse analüüsi alusel koostatud nõudluskõver kajastab pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel. TARBIJA HINNAVARU Väärtuse paradoks tegelik väärtus väga kõrge, aga makstav hind väga madal.(vesi, õhk, kuld, teemandid). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüvise tegelikku väärtust. Näilist vastuolu selgitatakse piirkasulikkuse abil. Tarbija maksmise piirvalmidus on rahasumma, mida ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne, võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. Hinnavaru on hüvise tegeliku väärtuse ja hinna vahe. Tegelik väärtus(kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral. Turul kaupa ostes maksab ta kõikide ostetavate ühikute eest ühesugust hinda, kuigi vastavalt
nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku muutusest, seoses kauba hinna muutumisega. Normaalkaupade sissetulekuefekt on alati negatiivne. Inferioorsete kaupade sissetulekuefekt on positiivne Tarbija hinnavaru kujutab vahet rahasumma, mida tarbija on valmis maksma konkreetse kaubakoguse eest ja reaalselt turul sellise kaubakoguse ostmisel tegeliku makstava rahasumma vahel. THV = maksmise koguvalmidus tegelik kulu Maksmise piirvalmidus hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatut rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikud hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus muutuks. Loeng 7: Sisend ja Tootmine Ettevõtte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus. Ettevõtte on iseseisev majandusüksus, mis kasutab tööjõudu ning tootmistegureid kas millegi tootmiseks või tootmislaadiliste teenuste osutamiseks. Ettevõtja on ettevõtte omanik ning ettevõtlus on kasumit taotlevate
annaabi.ee 
