c) Kujutage eraldi graafikul tööjõu piirprodukti joon (vertikaalteljel MPL ja horisontaalteljel L). d) Oletame, et reaalpalk W/P=6. Kui ettevõttes on alguses 3 töötajat, kas siis peaks töötajaid juurde palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil makstakse igale töötajale palka, mis on võrdne tema piirproduktiga (st viimase töötaja palkamisel teenib ettevõte nullkasumit). Kui W/P=6, siis tabeli kohaselt peaks ettevõte palkama 5 töötajat, seega tuleb esialgsele kolmele 2 lisaks võtta. Kui alguses on 7 töötajat, siis sama reaalpalga korral peaks 2 töötajat vallandama, sest optimaalne töötajate arv on 5. 2 Makroökonoomika I MJRI.10.028 4
1. Solow kasvumudel näitab, kuidas kapitali kasv, tööjõu suurenemine ning muutused tootmistehnoloogias mõjutavad nii majanduse kogutoodangut kui ka selle kasvu. 2. Kapital ühe tööjõu ühiku kohta on tööjõu kapitalivarustatus, mida saab arvutada kapitali K ja tööjõu L jagatisena. 3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on konstantne, kannab nimetust kapitali piirprodukt MPK ja Solow mudelis on tegemist kahaneva piirproduktiga. 4. Seda osa kapitalist (tootmisvahenditest), mis langeb tootmisprotsessist välja, kulub, saab mõõta amortisatsiooni määraga 5. Tööjõu kapitalivarustatuse muut on arvutatav investeeringud „miinus“ amortisatsioon 6. Kapitali tasakaalulise ehk püsiseisundi taseme korral on tööjõu kapitalivarustatus muut võrdne 0-ga. 7. Kui kapitalivarustatus k on allpool kuldreegli taset, siis kapitalivarustatuse kasv suurendab
erinevaid võimalusi ja moodusi, kuidas tööturg paremini ja kvaliteetsemalt tasakaalu jõuaks. 1.1. NEOKLASSIKALINE TÖÖTURU MUDEL Neoklassikaliseks isereguleerivaks tööturu mudeliks nimetatakse traditsioonilist pakkumise ja nõudluse seost, mille kohaselt tööjõu pakkumise ja nõudluse kõverate lõikepunkt fikseerib palgamäära taseme ja hõivatute arvu. Mudel toetub kahele postulaadile: 1) palk võrdub töö piirproduktiga (W/p = MPl). Tähendab, et firmad palkavad töölisi seni, kuni viimasena palgatud töölise palk saab võrdseks töölise poolt loodava tuluga. Tuleneb sellest, et töötajate arvu suurenedes hakkab tööviljakus ühe töötaja kohta vähenema. On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on
a. tööjõu nõudluskõvera asukoht määratakse palgatasemega xxx b. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver langevad ühte ja on konstantse väärtusega c. tööjõu pakkumiskõver on ülalpool tööjõu piirkulu kõverat d. tööjõu pakkumiskõver ja tööjõu piirkulukõver on positiivse tõusuga 42) Monopson maksab töölistele palka, mis on xxx a. väiksem kui tööjõu piirprodukti tulu b. võrdne tööjõu piirprodukti tuluga c. võrdne tööjõu piirproduktiga d. suurem kui tööjõu piirprodukti tulu 43) Täisühing on ettevõte, kus: xxx a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga c. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest aktsiakapitali suuruses ulatuses 44) Mis alljärgnevast iseloomustab kõige paremini tuletatud nõudlust a. kui sissetulek kasvab, siis põllumajandussaaduste nõudlus suureneb suhteliselt väikese koguse võrra b
töölise piirprodukt juba madalam, kolmandal madalam teise omast jne. Et töölised on aga ühesuguse kvalifikatsiooniga, peaksid nad saama võrdset palka. Kuid millise töölise piirproduktiivsus võtta palga aluseks? Clarki arvates ei palka ettevõtja kunagi teist töölist, kui selle palgamäär ületab tema piirprodukti, järelikult saavad kõik töölised palka, mis on võrdne viimase palgatud töötaja piirproduktiga. Oma töös „Majandusteooria olemus” (1907) esitab Clark monopolide kriitika, pidades neid arengu pidurdajateks ning ressursside hävitajateks. Erinevalt Marshallist, kiidab Clark valitsust, kes kaitseb ühiskonda monopolide eest. Monopolideks peab aga Clark ainult neid ettevõtteid, millel pole konkurente. 40. Ameerika institutsionalism. 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus, eriti Ameerika Ühendriikides
Konstantse mastaabiefekti eeldus lubab kasutada käsitlust, kus kõiki parameetreid majanduses saame analüüsida esitades need relatiivselt, suhtena kasutatava töötajaskonna kogusesse ehk ühe töötaja kohta. Oletame, et kogutoodang sõltub ainult sellest, kui palju kapitali tuleb ühe tööjõu ühiku kohta ehk teisiti öeldes sellest, missugune on tööjõu kapitalivarustatuse tase. Solow mudeli korral on tegemist kahaneva piirproduktiga, mis tähendab, et kui kapitali kogus kasvab, siis tootmisfunktsiooni kõver muutub laugemaks. Hüviste nõudlus Solow mudeli järgi on määratud tarbimise ja investeeringutega. Solow mudelis eeldatakse, et igal aastal säästavad inimesed (töötajad) ühe osa s oma tuludest/sissetulekutest ning tarbivad ülejäänud osa (1s). Eeldame, et igal aastal langeb teatav osa kapitalist kulumise, amortiseerumise tõttu välja
annaabi.ee 
