a aastate algul regionaalsele sõjalis- poliitilisele kaitseliidule. Ainus reaalne samm Balti liidu loomisel astuti 1923.a. lõpus, kui kirjutati alla Eesti Läti kaitseliidu lepingule. Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit. Kümnendi lõpus õnnestus Eestil sõlmida oma idanaabriga kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu.
Peale seda Eesti ja NLi suhted halvenevad. 1920´ II poolel hakkavad suhted taas paranema sest: 1) NL-i senised liidrid Trotski ja Zinovjev kaotasid oma mõju ja kuulutati riigi reetureiks. Hakkas kujunema Stalini isikukultus. 2) NLi tähelepanu pöördub siseriiklikele probleemidele 3) vähenes välismaale suunatud kommunistlik propaganda ja heideti kõrvale maailmarevolutsiooniidee. Eesti sõlmib NLiga kaubanduslepingud ja piirivahejuhtumite lahendamise lepingu. 1932 sõlmitakse NLiga mittekallaletungileping 1930` keskel üritab NL suurendada oma mõju Balti riikides. 1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid (põhjendatakse sellega, et pakutakse kaitset Saksamaa eest). Ettepanekud lükatakse tagasi.
Majandusolud 1920. aastatel. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses ja põllumajanduses.Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis idaturg. Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Loodi Maapank, mis finantseeris asundustegevust. Loomade arv kasvas, asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktureerimine. Tähtsaks muutusid piimakarjad ja peekonsead. Rohkem pöörati tähelepanu söödakultuuridele. Suurenes toiduteravilja toodang. Inglise pankadelt laenati 28 miljonit krooni, millega ko...
aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus osutus võimatuks peale Leedu ja Poola relvakonflikti. Üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, takistuseks sai Soome. 1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Saavutati kokkulepe majanduskoostöö osas ning pandi paika kahe riigi vaheline piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924. a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organiseerimisest. Eestil õnnestus idanaabriga sõlmida kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ning kaubandusleping. Neile lisandus ka mittekallaletungipakt. Samal ajal tugevnes Rahvasteliit. Eesti osales RL töös, ühinedes erinevate kokkulepete ja deklaratsioonidega. Samaaegselt toimus lähenemine naabritele. Eriti suurt huvi tundis Rootsi: Tartus avati rootsi keele ja kirjanduse õppetool, Rootsi ärimehed investeerisid rohkem Eestisse, toimusid vastastikused visiidid. Need suhted püsisid kuni 1934. a riigipöördeni. Rahvusvaheline olukord teravneb taas
Rahvasteliit-Eesti seisund kindlustus 1920. aastate kekspaigus, kui Euroopas vähenes relvakonfliktide oht. Eesti ühines kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjategevust. Balti liit- 1923 a lõpus kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Pandi paika kahe riigi vaheline piirijoon. Balti liidu loomine jäi küll veel päevakorda järgnevail aastail, ent teostada seda ei suudetud. NSVL- sõlmiti kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. Hiljem lisandus ka mittekallaletungileping (10 aastat hiljem) VIII Rahvusvahelised suhted sõdadevahelisel perioodil Rapollo leping 1922 aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapollos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed Sõjajärgne majanduskriis
Edasine ühtse liidu loomine ebaõnnestus kuid 1923aastal kirjutati siiski alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule kus saavutati koostöö majanduse alal ja pandi paika kahe riigi piirjoon. Rahvasteliit Pärast 1924a mässukatse läbikukkumist loobus NL vandenõude organisatseerimisest, kuid suurenes oht Saksa poolt. Kümnendi lõpul sõlmiti idanaabritega kokkulepped piirivahejuhtumite lahenndamiseks ja kaubandusleping, ning lisaks 1932a lisandus mittekallaletungi leping. Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu töös ühinedes kõigi kokulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu. Samal ajal toimus lähenemine naabrite poolt kes himustasid eestit. Eriti kasvas huvi Rootsi vastu, mis püsisid 1934a riigipöördeni. Huvi oli ka Poola vastu, kuid see rauges tänu Leedu-Poola relvakonfliktile.
annaabi.ee 
