kombekohaselt väitlema ja võitlema. Ihaldatud mõis Euroopas Uudsena liitub sellega homoseksuaalsuse teema. Heteroseksuaalne perekond on moodsa riigi alustala. Homoks käimine sai 1990. aastaile omaseks teisitimõtlemise viisiks, protestiks riikluse ja poliitiliselt korrektse mõtlemise vastu. Vähemalt niikaua, kuni seda ennast ei lülitatud poliitilise korrektsuse süsteemi. ,,Piiririigis" pole veel seda rabedat tahapanemisiha, mis lööb välja pettumustest tulvil ,,Raadios". ,,Piiririigi" embused ja ampsud oleks ehk heaks kiitnud isegi tagasihoidlik Karl Ristikivi. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Kriitika tervitas ,,Piiririiki" kui tulevikuromaani. Tähelepanust jäi kõrvale pinev seos ärkamiseelse kultuuritundega. See on ju tegelikult üks luuleandeline mõisaaednik, kes ,,Piiririigis" oma lugu jutustab.
annavad võimaluse enesega arutleda, et mis oli näiteks tegelase käitumises või suhtumises seesugust, mis mulle ei meeldinud ja miks. Tõenäoliselt annab see hea aluse nägemaks enda suhteid teiste inimestega teise nurga alt, kõrvutades mõlemaid tegelastega, ning vastavalt siis kas tuttavat/sõpra rohkem hinnates või mõistes, miks hästi läbi ei saa. Minu jaoks on hea kirjandus see, mis paneb kaasa mõtlema. Eriti hea näitena võin tuua Emil Tode „Piiririigi“, mille esimesel lugemisel ei saanud ma teose sisust aru ega ka sellest, miks see raamat sõbrannale nii väga meeldis. Minu jaoks ei öelnud see teos nagu midagi. Teiskordsel lugemisel avastasin aga sügavama kihi ning hakkasin „Piiririiki“ samuti hindama. Kõige lihtsam oleks öelda, et kirjanduse otstarve on olla meelelahutuslik, aga kindlasti on kirjandus ka hariv. Kirjandus aitab aega maha võtta ja stressi maandada, mõista paremini ennast ja teisi, avardada oma mõttemaailma.
luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis
sajandist: ,,See oli muide nii ammu, möödunud sajandil, kadunud maal"[....] (5). Peategelane otsekui põgeneb iseenda eest. Ta eitab pidevalt selle maa olemasolu, kust ta pärit on: ,,Piiririiki ei saa olemas olla." (181). Kuid vähemalt mulle isiklikult tundub, et raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, mida tõendab ka see tsitaat:"Nüüd ma olen siin linnas tagasi." (184) 22.märtsil 1997 ilmus ,,Piiririigi" saksakeelne tõlge ja seoses sellega tegi Tõnu Õnnepalu Leipzigi raamatumessil ettekande, milles kõneles ,,Piiririigi" käsitlustest välismaal ja sellest, mida ta üldse mõistab sõna "piiririik" all. 27.03.97 ilmunud Eesti Ekspressi vahendusel saab teada, millest ta rääkis. Siinkohal katkend sellest: ,,Mu romaani saksakeelne pealkiri on mõnes mõttes isegi täpsemini osutav kui eestikeelne. Eesti keeles on see Piiririik, saksa keeles Piiririigis
Anatoomiline kirjeldus, palju kehavedelikke. ,,Pori" väändunud inimsuhted, hüsteerilised, vägivaldsed. Väiklust, kadedust. Rõhutab inetuse esteetikat. Eemaletõukavad konfliktid, vastikud räpased ruumid. Sauteri puhul on üleva madaldamise haripunkt ,,Lauakõne" pühendatud vabariigi aastapäevale. Palju roppusi. Raul Meel trükkis ära sini-must-valgele selle, palju poleemikat. 9. Tõnu Õnnepalu loomingu põhiteemad ja kujundid. Piiririigi võiks lugeda osaks triloogias. Peale seda ilmuvad romaanid Hind ja Printsess. Kõik kolm käsitlevad sarnaseid teemasid ning kasutavad ühtset kujundisüsteemi. Üsna sarnased probleemid, üsna sarnane loogika. ,,Piiririik": Ida-Lääne problemaatika. Palju kujundeid, mis viitavad ühele või teisele maale. Lääne-Euroopat kujutatakse kui Ida õpetajat, süünanäitajat ja metsikuse tsiviliseerijat. Minategelase ja Franzi suhe on lääne-ida suhe (vt juba Franzi nime)
peamiseks eesmärgiks rahu sõlmimine ja sõja lõpetamine. Vabadussõjas saavutatud edu põhjused Ühelt poolt võib rääkida Punaarmee nõrkusest, teiselt poolt rahvaväe tugevnemisest ja ka Eestile hangitud välisabist. Punaarmee nõrgenemine - Nõukogude Venemaa enamlik juhtkond püüdis hammustada suuremat suutäit kui suudeti hakkama saada - Nõukogude Venemaal toimus kodusõda. Enamlik juhtkond ei olnud piiririigi vastupanu objektiivselt hinnanud. Rahvaväe tugevnemine - arvuline kasv, rahva meeleoludes toimunud murrang. Üheks suuremaks murrangupunktiks rahva meeleoludes oli detsembri keskpaik - puudutas seda kihti rahvast, kes nägi iseseisvust ainukese võimalusena ja kes oli nõus nüüd relv käes Eesti vabariigi eesti välja astuma. Loodeti, et Punaarmee ei ründa ja kui peakski ründama, siis ehk sekkuvad lääneriigid. Detsembris saadi aru, et keegi teine ei hakka Eestiti kaitsma kui nad ise