kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. .
kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga.
suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud
Raskebetooni valmistatakse eeskätt tsementsideainel harilike täitematerjalidega ja kasutatakse kandekonstruktsioonideks tööstus-, silla- ja tsiviilehituses [1, p. 206]. Kergbetoon valmistatakse looduslike või tehislike kergete täitematerjalidega kui ka mullbetoonina. Kergbetoon täidab üldreeglina üheaegselt nii kandekonstruktsiooni kui ka soojapidava materjali ülesandeid näiteks hoonete piirdekonstruktsioonides, katuslagedes jm. [1, p. 206] Ülikerge betooni väike mahumass saadakse tema struktuuris tehislikult moodustatud gaasimullikeste või eriti kerge poorse täitematerjali arvel. Ülikerget betooni kasutatakse eeskätt soojaisoleermaterjalina. [1, p. 206] Foto 1 Poorbetoonplokkidest sein [3] 1.1 . Betooni tähtsamad omadused Betooni iseloomustavad paljud omadused: tugevus (surve-, tõmbe-, nakketugevus jne),
Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema.
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 10C võrra.
temperatuurideformatsioone redutseeriv materjal Soojustus kui viimistlusmaterjal (vastavate toodete puhul) 65 Efektiivne soojustus süsteem peab tagama põhifunktsioonide ja piisaval määral kaasfunktsioonide täitmise. Peab töötama koos seotud tarindiosade ja kihtidega, läbikutega, peal oleva viimistlusega. Soojustuse rollide jaotus erinevates piirdekonstruktsioonides oleks mõistlik läbi kaalutleda Funktsiooni täitmise (+/-) meetodil osakaalu % meetodil ning tähtsuse järjekorra meetodil Analüüsida ja selgitada enne materjalide ja lahenduste valikut. Näiteks võib kaasrollide või tähtsuse järjekorra analüüsist tuleneda hoopis teise materjali kasutamise vajadus, kui algselt kavandatud soojustus, mis täitis hästi ainult põhirollide nõudmisi. Analüüsida saab, kui:
annaabi.ee 
