süsivesikute hulka toidus. Laktoos ehk piimasuhkru talumatus · Lehmapiim sisaldab laktoosi ehk piimavalku, mis organismile vajalik süsivesik. · Laktoosisisaldusega piimatooted ei sobi kahjuks kõigile inimestele · Keskmiselt 23-33% Eesti elanikest ei talu piimasuhkurt. · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Piimavalgu talumatus · Ei talu kaseiini, mis moodustab 80% piimavalgust · Neile sobivad Hyla vähendatud laktoosisisaldusega tooted. Allergia · Imikutel ja väikelastel tekib allergia kõige sagedamini: imporditud puuviljadest, pähklidest, kakaost, sokolaadist, munast, kalast, tamatist, hernestest, tsitruselistest, nisust, lehmapiimast, sojast ja meest. Fenüülketonuuria · Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid-fenüülalaniin. · Seda haigust põdev inimene ei tohi süüa valku sisaldavaid toite.
seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust- B- laktoglobuliinist ja a laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-glbuliinidest Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim B-laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormine A ja B Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D B-laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50% vadakuvalkude kogumassist.
Kõrs. Piimajoogid, hapupiima- ja keefirijoogid Iseseisva joogina serveeritakse piim, keefir, hapupiim, jogurt ja hapendatud pett jahutatult. Maitsestatud jookides kasutatakse ka siirupeid, kohupiima, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju, köögivilju, maitserohelist, munakollast, mett, pähkleid, kamapulbrit. Jookide maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, soola, pipart, kaneeli, vanilli jne. Jooke vahustatakse mikseris, et vältida kalgendunud piimavalgust helveste tekkimist. Jooke serveeritakse külmalt koos kõrrega, paksemate jookide juurde ka lusikas. Smuutid Valmistamiseks kasutatakse puuvilju, marju ja köögivilju. Kuivatatud puuviljadest saab kiudaineterohke smuuti, tuleb meeles pidada need pool tundi enne kuuma vette likku panna. Värsketele puuviljadele ja marjadele võib lisada purustatud jääd, siis saadakse kohevam jook. Sellisel juhul lisada ka suhkrut. Teie võimalus on hoida tükeldatud puuvilju ja marju enne
Sojakiud sisaldab 18 erinevat mineraaltoiteainet ,mis imenduvad läbi naha ja on ka antibakteriaalne.Sellepärast kasutatakse valktehiskiude väga palju meditsiinis. Mõned erinevad valktehiskiud: Lanital- 1935.a Antonio Feretti poolt loodud valktehiskiud (kaseiinkiud).Sõna on moodustunud kahest erinevast sõnast Itaalia ja vill(itaalia keelest tõlk.-lana).Nagu nimigi ütleb oli tegemist villa ja piimavalgu segamisel saadud kiud. Merinova-küüliku karvadest ja piimavalgust saadav vildi taoline materjal.Valmistati põhiliselt mütse.Tootmine katkestati 1960.aastal. Aralac-1940. aastal Ameerikas töödeldud tehiskiud.Põhiline odavam kiud ,mis asendas villa sõja ajal tekkinud vaesuses. Tema nimi oli saadi Ara - American Research Associates + Lac - ladina keeles piima.Et kangal tekkis hapupiima taoline lõhn ja keemilised omadused ei olnud talutavad keelati see kiud ära.
moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni. Lisaks põhilistele koostisosadele sisaldab piim veel hulgaliselt mitmesuguseid bioaktiivseid aineid (vitamiine, ensüüme jms). [3] 3 Piimast juustu toormena Juustu tehakse kõige enam lehmapiimast, kuid suhteliselt palju kasutatakse ka kitse-, pühvli- ja lambapiima. Piima peamised koostisosad on valk, rasv ja piimasuhkur ehk laktoos. Piimavalgust omakorda põhiosa moodustab kaseiin, ülejäänud valke (albumiini ja globuliini) tuntakse vadakuvalkudena. Kitse- ja lehmapiim erinevad omavahel põhiliste koostisosade poolest vähe, lambapiimas seevastu on valku ja rasva märgatavalt enam (tabel 1). [4] Kõige rohkem on piimas vett (lehmapiimas on keskmiselt 87%). Muudest koostisosadest on laktoos, soolad ja vadakuvalgud (albumiin ja globuliin) vees lahustunud olekus, kaseiin moodustab vees kolloidlahuse ja rasv emulsiooni
Vesi esineb piimas vaba ja seotud veena, sealjuures enamik on vaba vesi. Vabas vees on lahustunud laktoos, mineraalsoolad ja happed ning kolloidlahusena valgud. Seotud vett on piimas 3–3,5%. Seotud vesi ei külmu ülalpool –40 °C. (Ibid) Valgud Lehmapiima valgusisaldus on keskmiselt 3,5%, kuid see sõltub suurel määral lehmade tõust. Piimavalk koosneb kaseiinist, albumiinist ja globuliinist, mis omakorda jagunevad fraktsioonideks. (Ibid). Kaseiin Kaseiin moodustab keskmiselt 80% piimavalgust, st selle sisaldus piimas on 4–5 korda suurem kui teiste valkude sisaldus. Ülejäänud on vadakuvalgud, mille osakaal moodustab umbes 15–22%. Vadakuvalkude osakeste suurus jääb vahemikus 5–20 nm ning see on märgatavalt alla väiksem kui kaseiiniosakeste suurus. (Ibid)) 29 Vadakuvalgud Vadakuvalgud koosnevad β-laktoglobuliinist, α-laktalbumiinist, seerumalbumiinist ning immunoglobuliinist. (Ibid) Rasv Piima rasvasisaldus kõigub 3..
· Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. · Piimarasvas on lahustunud ka A-, D- ja E-vitamiin, -karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. VALGUD · Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku. · Põhilised piimavalgud jaotatakse tinglikult kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. · Kaseiini on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust. · Vadakuvalgud koosnevad kahest piimanäärmes sünteesitud valgust - -laktoglobuliinist ja - laktalbumiinist, verest pärinevast seerumalbumiinist ja immuno-globuliinidest. · Tehnoloogilisest seisukohast on olulisim -laktoglobuliin, mis esineb kahe põhilise isovormina A ja B. · Mõnede lehmatõugude piimas esineb variante C ja D. · -laktoglobuliini leidub praktiliselt ainult mäletsejaliste piimas, kus ta moodustab kuni 50 % vadakuvalkude kogumassist. SÜSIVESIKUD
annaabi.ee 
