Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"piimatootmist" - 7 õppematerjali

RAIL BALTIC
2
docx

RAIL BALTIC

leidsin ,et Rail Baltic toob kahju mõju põllumeestele ja metsaäriga tegelejale. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist. Mina olen hetkel erapooletu, kuna mind otseselt raudtee ehitamine ei puuduta, minu elukoht ei ole seal, kus see kõik läbi viiakse. Tore on muidugi kiiremini saada ühest Eesti otsast teise ühe tunniga. Aga poolitada Eestit on ka väga absurdne. Meie elame ajas, kus kõik varsti põhineb tehnoloogiale ning seetõttu tehakse ka meie jaoks kõik mugavamaks. Inimesed arvavad, et 20 aasta pärast ei ole mingeid karjamaid ning sellega enam ei tegeleta,aga ei saagi tegeleda kui 950

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Perekonnaõpetus
4
doc

Perekonnaõpetus

Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita hakkab saama täispiima. Kui ema plaanib imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis sarnaseks ternespiimale. Rinda võiks vastsündinu imeda suhteliselt sageli, sobivad toidukordade vahed võiks olla 1,5 - 3, 5 tundi. Kasvades enamasti söögikordade sagedus väheneb.

Ühiskond → Perekonnaõpetus
17 allalaadimist
Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal
22
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursuse loengumaterjal

Saagikust mõjutavad tegurid: 1) otseselt – ilmastik, mulla viljakus, sordid, seemne kvaliteet, väetamise tase, tootmistehnoloogia, agrotehnilised võtted. 2) Kaudselt-… Loeng 24.04.2015 Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit kujundavad müügihind ja müügitoodangu omahind. Piimakarjakasvatuse kui haru hindamine: 1) makrotasandil:  piimatootmise seisundi hinnang  majanduslik hinnang harule 2) mikrotasandil: Piimatootmist võib vaadelda kolmel tasandil: 1) inimvajaduste rahuldamiseks 2) looduse seisukohalt (1% sõnnikut enam suurendab ca 0,4 % saaki) 3) majanduslik siht ehk taastootmisprotsessi efektiivsus (lehma majanduslik eluiga on lühem, vähemalt 2 laktatsiooni peab olema lehm karjas, siis teenib üleskasvatamise kulud tagasi

Majandus → Põllumajandusökonoomika
141 allalaadimist
Sigimisfüsioloogia
22
docx

Sigimisfüsioloogia

Päevase piimakoguse muutumine lehmal laktatsiooni jooksul. Kinnisperiood: pikkus ja funktsioon. Laktatsioonikõver - päevane piimatoodang on lehmal kõige suurem vahetult poegimisjärgselt ja langeb siis aeglaselt. Piima tootmine on reguleeritud vastavalt sellele, palju järglane tarbib. Kui udarad tühjendatakse ainult osaliselt mingi aeg, siis piimatootmine langeb, sest toimub alveoolide ja piimanäärmete involutsioon. Lehma udarat tühjendatakse 1-2 korda päevast, et piimatootmist säilitada. Laktatsioonikõver näitab lehma udara võimet toota piima sõltumata sellest mitu vasikat sünnib. Piimatootmine saavutab tipu 4-6 nädalat pärast poegimist, seejärel väheneb lineaarselt kuni 40 nädalat pärast poegimist. Laktatsioonitsükkel algab lehmade poegimisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40...60 päevane kinnisperiood enne uut poegimist. Kinnisperiood kestab 45...60 päeva. Kinnisperioodi võib vaadelda kui puhkeperioodi, mis on vajalik

Bioloogia → Mikrobioloogia
40 allalaadimist
Taimekasvatuseksam
19
doc

Taimekasvatuseksam

on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru-test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro-hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk-rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90-120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu. Teistest õrnem on söödapeet,

Botaanika → Taimekasvatus
232 allalaadimist
Taimekasvatuse eksam
18
doc

Taimekasvatuse eksam

voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel.Porgandit kasv ribaskülvis ridade vahe 50, reavahe ribas 10-12,5 cm. Koristatakse oktoobris. 52) Söödajuurviljade tähtsus, botaaniline ja bioloogiline iseloom. Head dieetiliste omadustega mahlakad söödad. Koosnevad süsivesikutest, suhkru- test, mis soodustavad seedumist. Suurendab piimatootmist ja vähendab haigusi. Agrotehniline tähtsus: väetisnormide, põhjaliku mullaharimise ja kasvuaegse umbro- hutõrje tõttu muutub muld viljakamaks.Pika veg perioodi kultuurid, kõige pikem suhk- rupeedil 160-170 päeva.Söödapeedi ja kaalika kasvuaeg 125-150 päeva, naeril 90- 120 päeva. Varajase külvi eeliseks on et idanemistemp on madal, opt 5-6C juures. Tõusmed on külmale hästi vastupidavad. Sügisesed külmad lõpetavad juurviljade kasvu

Varia → Kategoriseerimata
14 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

On alustuseks paljudele mustakirjudele tõugudele. 20.saj keskpaigani oli tunnustatud kui kahesuunaline tõug. Sageli esines välimiku vigu. 1970ndalte tehti otsus, et on vaja kasutada holsteini tõugu piimajõudluse suurendamiseks. Veiseliha tootmiseks kasutati piimalehma ja lihaveise ristandeid. Hollandi holsteinil on suur piima rasvasisaldus (võrreldes holsteiniga). Holsteini pullide kasutamine on eemaldanud välimikuvead ning suurendanud piimatootmist. Praegu on Hollandi holsteini tõug eelistatuim aretuskomponent Eestis. Holsteini tõug ­ On aretatud Põhja-Ameerikas. Aretussuunaks suur piimajõudlus, lihajõudlusele tähelepanu ei pööratud. 1950ndaltel võeti kasutusele pullide hindamine järglaste järgi, kunstlikus seemenduses kasutati vaid häid pulle. Korraldati ümber ka veiste söötmine(põhiliseks sai maisi kuivsilo). Tulemuseks piimatoodangu kasv. See võimaldas vähendada

Kategooriata → Veisekasvatus
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun