hamburgeritest ning friikartulitest siis esialgu polegi vaja seda muuta. Tõsta kodus lihtsalt köögiviljade kogust. Paljud noored kurdavad, et köögivilja road ei ole maitsvad, kuid sel juhul on probleem söögitegijas niing tuleks appi võtta kokaraamat. Erinevad wokiroad sobivad ka ideaalest lihaga ja sellega oleks kogu vajalik kogus käes. Mitte ainult noorukieas vaid ka vanemalt ja nooremalt on kindaltl vaja süüa hommikusööki mis sisaldaks natukenegi piimatoodet. 0,5l piima katab päevase A, D vitamiini ja Ca - vajaduse. Piimas on rida lühikeseahelalisi küllastatud rasvhappeid, millised on kolesterooli suhtes neutraalsed. Piimas olev steariinhape (küllastatud rasvhape) langetab vere kolesteroolisisaldust. Paljud arusaamad piimast on ajaga muutunud. Põhilised hirmud on olnud seotud piimarasvade ja südamehaiguste seostamisega. Ameerikast alanud rasvavaba piima buum on nüüdseks möödas, piimarasvad ei olegi nii suured süüdlased veresoonte
külmkappi. Seda ei tohi hoida suvesoojal päeval auto pagasiruumis. Leida tuleb sobivam lahendus, paigutades toidu autos termoskasti või tehes ostud vahetult enne koju jõudmist. Nii ostetud kui enda valmistatud toitu tuleb hoida sobival temperatuuril. Toit võetakse külmikust välja enne serveerimist või taaskuumutamist. Nii suvel õues kui talvel soojas ruumis tuleks kiirestiriknevaid toite serveerida vastavalt tarbimisele. Ära jäta toitu pikemaks ajaks lauale seisma. 6 PIIMATOODET Piim on esimene toit, millega me sündides kokku puutume, ta on naturaalne ja loomulik toiduaine. Piim on kõrgväärtuslik toiduaine, tema koostisse kuuluvad kõik inimorganismi normaalseks arenguks vajalikud toitained: valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid ja fermendid. Nimetatud toitained on inimesele sobivas vahekorras ja hästi omastatavad. Käesoleva õpiobjekti eesmärgiks on anda ülevaade Eestis müüdavatest piimatoodetest, enamus neist on ka Eestis toodetud
tervisele ja heaolule, vaid ka teie kui tarbija tervisele ja heaolule. Seepärast söödavad mahepõllumehed loomi mahepõllumajandusliku söödaga, mis mitte ainult ei aita loomadel kasvada ja toodangut anda, vaid parandab ka looma tervist ja heaolu. 13. Iseloomusta sorbette Sorbett on suhkrust, mahlast või püreest, vahel ka veinist koosnev kerge külmutatud järelroog, milles ei kasutata ühtki piimatoodet ega mune. Teisisõnu tõeline leid nii piimasuhkrute kui muna talumatuse all kannatajatele, keda pole sugugi vähe Sorbetti on võimalik valmistada ilma jäätisemasinata, kui asetate mahlasegu külmutisse ning mikserdate külmumise vältel korduvalt. Mõnikord lisatakse sorbettidele enne lõplikku külmumist kerguse ja kohevuse andmiseks suhkruga vahustatud munavalgeid, kuigi veendunud sorbetiaustajate arvates vähendab beseemass sorbetile ainuomast marja, veini või puuviljamaitset
ei tasu mahla päevas liiga palju juua ning kasutada seda puuviljade aseainena. Mahla võiks päevas juua 1-2 klaasi; mahl sobib paremini vahepalaks või söögikorra alustuseks, mitte aga söögi kõrvale joomiseks. Kvaliteetse mahla joomine pärast treeningut on hea viis saada kätte kiired süsivesikud, mida organism pärast füüsilist pingutust vajab. Smuuti (mahedik) Tänapäeval on üha enam populaarsust kogumas marjadest ning puuviljadest valmistatud, tihti mõnda piimatoodet sisaldavad paksud joogid - smuutid (eestipärasemalt mahedikud). Kui mahla tavaliselt pressitakse või aurutatakse, et viljast või marjast vedelikku kätte saada, siis smuuti valmistamiseks lihtsalt purustatakse kogu vili või mari ning vajadusel lisatakse mõnda mahla või piimatoodet (või ka sojakoort/piima)- valmib väga tervislik jook, kuna kuumutamata marjades ja puuviljades säilib kogu C-vitamiin, lisaks veel piimast saadav kaltsium.
Kohupiimast ja koorest koos mitmete lisanditega valmistatakse kreeme. KORDAMISEKS 1. Mis toitaineid saame piimast ja piimasaadustest? 2. Mis on juust? 3. Mis on või? 4. Mis on jogurt? 5. Mis toorainest valmistatakse jäätist? 6. Missugused toiduained sobivad laktoosikule? (vajadusel vaata 2.5) ÜLESANDED 1. Koostage ideekaart „Piimatoodete kasutamine toiduvalmistamisel“. 2. Külastage toiduainete kaupluse piimatoodete letti. A. Valige viis erinevat piimatoodet. B. Liigitage need rasva sisalduse järgi. 3.4.4. Liha ja lihatooted Liha tarvitatakse toiduainena. Mida paremini on looma toidetud, seda rohkem sisaldab liha rasva ja vett. Selle alusel võib liha jaotada: 1) väga veerikkad lihad: vasika-, jänese- ja kitseliha, samuti nende neerud ja süda; 2) rasvarikkad lihad: pardi- ja sealiha. Veesisaldus on nendes vähene. Tabel 7. Erinevate lihade toiteväärtus Lihad Rasva% Vett% Energiat
annaabi.ee 
