Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg
· Loputada lapid vähemalt kahes puhtas vees /2/ 9 2. Masinlüpsile esitatavad nõuded 2. 1. Nõuded masinlüpsile · masinlüpsiks on sobilik vannikujuline tihedalt keha külge kinnituv näärmerikas udar, mis ei sisalda palju side-ja rasvkudet · udar peab asetsema maast vähemalt 40-50 cm kõrgusel · hea masinlüpsiudara veerandid on ühtlaselt arenenud ning enam-vähem võrdse piimatoodanguga · masinlüpsiks on sobivaimad 7-10 cm pikkused, üksteisest võrdsel kaugusel asetsevad 2, 2-2, 6 cm läbimõõduga nisad /4/ 10 Kokkuvõte Enne, kui lüpsja või oskamatu inimene hakkab lüpsma, peab ta tundma lüpsireegleid ning nõudeid, mida läheb vaja hügeeniliseks, samas ka õigeks lüpsiks. Kui udara ettevalmistus on puudulik, siis võib see lehmade piimatoodangut vähendada
(tailiha) arvel, mitte rasvkoe arvelt. Selle moodustamiseks kulub aga palju sööda proteiini. Kuna proteiinirikkad söödad on kallid (piim, lõss, kalajahu, lihakondijahu, valgurikkad söödalisandid jt.), on ka noorloomade üleskasvatamine kallis. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suure toodanguga piimalehmad, munakanad, sest nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Näiteks läheb 40 kg-se piimatoodanguga lehmal ainuüksi piimaga päevas kehast välja 1,1-1,3 kg valku (30-kg u. 1kg valku päevas) (piimas on 3-3,3% valku), kanal 10 munaga 66g valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe sööda proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Ka proteiini liig söödas võib olla kahjulik. Sel korral püsivad loomad küll heas toitumuses,
Sarvedeta Aluskarv tihe ja pealiskarv pikk Pikaealised Lehmal palju piima Iseloomult vaikne ja kuulekas Võib olla aastaringselt karjamaal, külmakarmatud Sobib ristamiseks Liha kvaliteetne, marmorjas, õrn ja mahlane 32. Eesti piimaveisetõud eesti maatõug, eesti punane, eesti holstein Eesti maatõug Ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega Vähenõudlik ja haigustele vastupidav Väikekasvuline 250300 kg Väikese piimatoodanguga 1000 kg Põhiliseks aretuskomponendiks läänesoome tõug, kuid on ka kasutatud dzörsi tõugu ja punasekirjut holsteini Värvus varieerub helebeezist punaseni Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus Kuulub hävimisohus olevate tõugude nimekirja Aretusega tegeleb Eesti Maakarjakasvatajate Selts Eesti punane Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga Taani punane tõug suurendas piimajõudlusnäitajaid; suurenes ka kehamass
Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 6995 kg ( r- 4,28%, 300 kg; v- 3,44%, 241 kg) Eesti maatõug (ek) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 4701 kg (r-4,64%, 218 kg; v 3.42%, 161 kg. 13. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest
· Sellega võidavad nii piima tootja kui töötleja · Kuna poegimiste reguleerimine järjestikuse innatsüklite möödalaskmistega tekitab ahtrust, tuleb poegimiste graafikut korraldada aastaringseks eelkõige mullikate seemendusaja reguleerimisega. · Reproduktsioonil ja aretusel on määrav osa piimajõudluse suurendamisel. · Aretuseks tuleb kasutada hea tootmispotensiaaliga lehmi, sest madala piimatoodanguga lehmade järglased on enamasti suhteliselt madala piimajõudlusega isegi siis, kui seemendamiseks kasutatakse tipptasemel pullide spermat. · Seda saab leevendada embrüosiirdamise abil. · Embrüosiirdamise põhimõte seisab kõrge piimajõudlusega lehmade viljastatud munarakkude siirdamises geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või lehmade emakasse. · Ajavahemikul, mil kõrgetoodangulist lehma ennast ei viljastata, on selle munarakke
Eestis ja saartel. 2013. aasta jõudluskontrolli andmetel moodustas eesti punane tõug 20% aastalehmade üldarvust. Eesti punase tõu aastalehma keskmine piimatoodang oli 2013. aastal 7820 kg, piima rasvasisaldus 4,12% ja piima valgusisaldus 3,44%. EESTI MAATÕUG (EK) Kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka džörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. Maakarja veiste värvus varieerub helebeežist punaseni. Iseloomulik on sarvede puudumine ehk nudipäisus. Nende arvukus on pidevalt vähenenud, kuna see tõug ei ole suutnud teiste tõugudega
Eesti punast tõugu veiste tõumärk on EPK. Eesti punase veisetõu aretusega tegeleb Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu, mis asub Kehtnas ja osakonnaga Tartumaal Märjal. Kehtnas asub kunstliku seemenduse jaam ja Märjal aretusosakond. EESTI MAATÕUG (EK) Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega. Loomad olid kohanenud siinse kliimaga, nad olid vähenõudlikud ja haigustele vastupidavad. Nad olid väikesekasvulised (250-300 kg) ja väikese piimatoodanguga (1000 kg). Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a., mil hakati regulaarsel kasutama lääne-soome tõugu sugupulle ja seati sisse maakarja tõuraamat. Põhiliseks aretuskomponendiks ongi jäänud lääne-soome tõug, kuid kasutatud on ka dzörsi tõugu ja vähesel määral punasekirjut holsteini. 12 VEISEKASVATUS Maakarja veiste värvus varieerub helebeezist punaseni
annaabi.ee 
