Usun, et ka teie vanemad on teile rääkinud, et ärge sööge palju magusat ja pange ikka sall kaela. See võib tunduda igava näägutusena, kuid tegelikult on see õige. Regulaarselt tuleks teha ka sporti, et hoida ennast piisavalt heas füüsilises vormis. Õigesti toitumine ei pruugi olla raske. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja, piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega. Ükski rühm ei ole teisest tähtsam, kuigi püramiidi alustala moodustavaid aineid - teraviljatooteid - peaks teiste gruppidega võrreldes rohkem tarbima. Teraviljas on palju kiudaineid, süsivesikuid, vitamiine ja mineraale. Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule ja närvisüsteemile
ennast raiskavad seda sõnas Kalev Kesküla. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/söök). Iga inimesel on oma maitse, kuid oluline on jälgida, et Sinu igapäeva toit oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Selleks on loodud toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilju, piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid, fanta, sprite, coca-cola, pepsi jt kahjulik joogid. Süües tuleks jagada taldrik kolmeks osaks, need osad oleks: ½ aedvili salat ¼ kartulid, makaronid, riis; ¼ kala, kana, liha. Lõunasöök on päeva peamine söök. Lõunat tuleks süüa ajavahemikus 12-14. Kui pole
on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Erinevad spetsialistid on loonud nn toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid. Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab väikese tipu püramiidist. Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte. Mõõdukas koguses vajab organism valkusid ehk proteiine ning need moodustavad
faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11),
Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas. Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine, ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse. Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm
lihtne emiseid sööta ja künasid puhastada. Igale emisele tuleks arvestada 0,4–0,5 m künafronti. 3 Toitumisõpetus ja veiste söötmine 1) Loomorganismi toitumine. Kõik elusorganismid vajavad oma elutegevuseks õhku, vett ja toitu. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Toitained on kõik söödas olevad aineid, mida loom kasutab energia saamiseks, kehaainete sünteesiks ja toodangu moodustamiseks. Toitained on nii orgaanilised ained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid jt, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on need toitaineid, mida loom ise ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata vaja:
Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11),