Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks teoseks on peetud "Maeküla piimameest", mis ilmus 1916 aastal. Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" 1912 ja komöödia "Pisuhänd" 1913, mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Kirjutis valmis paguluses. Kõige viimistletum romaan. Tegevuse aeg on ülemöödunud sajandi algus. Selleks ajaks olid mõisnikud kinnitanud oma jõu. Peamine teema on naise roll ühiskonnas. Tegevuse kinnitab tehing Prillupi ja Kremeri vahel
aru et see Mari tegelikult nõustus seda lepingut tegema ainult sellepärast, et ta nägi, kui väga tõnu seda tahtis, mitte et ta ise seda oleks tahtnud). Siis mõisnik Ulrich ajab selle Jaani (eelmise piimamehe) kurult ära ja Tõnn asub perega tema asemel elama. Aga Tõnn ise on hakanud juba naist armastama. Tegelikult oli see piimamehe amet suht üles paisutatud, sest alguses oli Tõnu rõõmus ja kade, nähes seda piimameest töötamas, aga samal ajal oli näha, et see Kuru Jaan polnud väga õnnelik ning peksis naist ja lapsi. Aja möödudes muutus Prillupi vana sama suguseks, nagu Kuru Jaan oli, ning kulutas enamuse rahast kõrtsides juues ja raha peale mängides. Arvan, et see joomine oli õigustatud, sest teed olid pikad ja sooja oli vaja. Ühel ööl tuleb Tõnu linnast ning ei lähe kõtsidest läbi (otsustas sel päeval mitte minna), aga kui viinanälg
vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. Vilde huumorimeel ja reljeefsed karakterid leiavad eriti tõhusat rakendust lühivormides ja näidendites. Noorena oli Vilde ka ise igatsenud saada näitlejaks ja teinud kaasa isegi mõnes etenduses.
Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles
Tänapäeval on KrimmiEesti külades, kuhu meie esivanemad 1860ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta
ja tegelikkusest. Tänapäeval on Krimmi-Eesti külades, kuhu meie esivanemad 1860-ndate alguses rändasid, "Prohvet Maltsvetist" saanud kultusraamat, millest otsitakse minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
Enamiku talupoegade karistuseks oli peksmine. Lõppeb karistusega, hiljem saadetakse Siberisse. o 1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool Euroopas. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna, kirjutas 1917 Euroopa tasemel romaani o Oli saanud euroopalikuks o ,,Mäeküla peremees"- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud vaesunud. Piimameest kirjeldatakse vaesena. Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta seltskond. Romaani peategelaseks Tõnu Prillup- kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus rikas mees, kuna oli karvane. Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3.
Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". PILET NR.4 1.EDUARD VILDE ,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" ,,Mäeküla piimameest" peetakse Vilde tugevamaks teoseks. Romaanile on omane realistlik kujutluslaad ja sügav psühholoogiline vaatlus. Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu
annaabi.ee 
