5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki. Võrrelded teiste jookidega annab kakao rohkesti energiat. Kasutatakse valmistamiseks piima ja suhkrut. Sokolaad Valmistamiseks on vaja kakaomassi, rasvainet,suhkrut ja erinevaid lisandeid(piimapulber, pähklid, kohv, rosinad, vahvlid jm). Sokolaadid liigitatakse: · mõru sokolaad(bitter): sisaldab rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut. · Dessert sokolaad:suhkrut rohkem · piimasokolaadid: piimamass, rohkem suhkrut · valge sokolaad: ei sisalda kakaomassi vaid valmistatakse kakao õlist ja suhkrust. Sokolaadi magususe määrab kakaomassi ja suhkru vahekord. Sokolaadid on väga energiarikkad, virgutav mõju, stressivähendav, tuju tõstev effekt. Söömisel moodustub organismis rohkesti serotoniini mis mõjub närvisüsteemile.Parandab meie meeleolu. Sokolaadid : Kalev, Karl Fazer, Geisha, Väike Jõmmu.
sool kg 0,,005 0,01 0,05 0,05 Kokku: 0,17 1,72 17,2 Valmistamine: 1. Suru kohupiim läbi sõela. 2. Kuumuta piim keemiseni, lisa kohupiim ning keeda tasasel tulel, kuni eraldub vadak. 3. Aseta saadud mass sõelale nõrguma. 4. Sulata või, lisa nõrgunud kohupiima-piimamass, maitsesta soola ja köömnetega ning sega ühtlaseks. 5. Lase massil veidi jahtuda. 6. Lisa lahtisegatud munad. 7. Kuumuta pidevalt segades 3-5 min. Hoidu keetmisest! 8. Pane saadud mass külma veega kastetud vormi või kahekordse niiske marliga kaetud sõelale nõrguma. Serveerimine: 1. Kummuta nõrgunud sõir sõelalt serveerimisnõule. 2. Tükelda 3. Temperatuuril 2-6 C *Tugevama maitse saamiseks võib köömned eelnevalt röstida.
jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, neutraalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Ka piima värvus võib muutuda, varakevadel kui värskes rohus on palju taimseid pigmente. Kollast värvust võivad põhjustada ja mõned mikroobid oma elutegevusega. 36)Piima füüsikalis-keemilised omadused- Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduv piimamass 20'C juures. Tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Külmumistäpp- on piima külmumistemperatuur, mis on piima naturaalsuse näitajaks. Piima happesus-olulisemaid kvalit. Näitajaid, sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. 37.Puhtuseproov- iseloomustab hügieenitingimusi laudas ja näitab mustuse kogust piimas. Võetakse 1x nädala jooksul üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Piim peab olema saadud tervetelt lehmadelt
Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid. Haigete loomade piima ei tohi üldpiima hulka segada. Mingid kõrvalmaitsed ei ole lubatud. Piima füüsikalis- keemilised omadused: Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Piima happesus Happesus on üks olulisemaid piimakvaliteedi näitajaks, sest sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happesust väljendatakse Thörneri kraadides (Thº). Thörneri kraad näitab mitu ml 0,1
sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine. Külmumistäpp määratakse kahtluse korral ja see näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui vett on lisatud, siis piima külmumistemperatuur tõuseb. Happesus sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happelisust väljendatakse Thörneri kraadides. See näitab mitu ml 0,1N leelist kulub 100ml piimas olevate hapete neutraliserimiseks. Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduva piimamass 20 kraadi juures. Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. 37. Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja pidurdusained, bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas). Puhtuseproov. Iseloomustab hügieenitingimusi, näitab kogust piimas. Proov võetakse üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Kettale jääva mustuse kogust hinnatakse vastavalt juhendile ja määratakse hinne. Täiesti puhas on I sordi piim, üksikud väikesed mustuse
Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt 0,001 g/cm2 madalam 2-3 tundi seisnud piimast
Maitsevigu piimal võivad põhjustada: Haljaslutsern, -ristik, -raps ja nendest valmistatud silo, söödakapsas, söödakaalikas, linnaseeod, värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 31. PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm 2 või kg/m3). sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm 2 Piimarasv 0,922 ,Piimasuhkur e. laktoos 1,661 ,Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm 2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on kõrge rasvasisaldusega piim. Näiteks kinnijäävate lehmade piim. Äsjalüpstud piima tihedus on keskmiselt
värske kevadine rohi (piimal tekib rohumaitse). Rohumaitse vältimiseks tuleks varakevadel anda lehmadele lisaks kuiva heina. Ka piima värvus võib muutuda. Varakevadel kui värskes rohus on rohkesti taimseid pigmente Kollast värvust võivad põhjustada ka mõned mikroobid oma elutegevusega. 3.10.2 PIIMA FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED. · Piima tihedus (erikaal) ja külmumistäpp Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalsuv piimamass 20º C juures (g/cm2 või kg/m3). Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast. Keskmised piima koostiskomponentide tihedused, g/cm2 Piimarasv 0,922 Piimasuhkur e. laktoos 1,661 Valk 1,390 Soolad 2,857 Sõltuvalt piima koostisest võib tihedus olla 1,026...1,034 g/cm2. Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2
annaabi.ee 
