Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal
piima kokkuostu hind keskmiselt 2,878 kr/l. http://www.agri.ee/kaubandus/trykised/piimakoguja.html 3 3.3. Piimalehmatoetus (EEK) Kellel on õigus saada piimalehma kasvatamise toetust Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kes on registreeritud äriregistris või maksukohustuslaste registris. Ohustatud tõugu piimalehmadele (eesti maakarja tõug) võib põllumajandusminister kehtestada ühikumäärast suurema toetuse määra. Selleks et saada lisatoetust ohustatud tõugu piimalehmade eest, peavad loomad olema kantud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi poolt peetavasse tõuraamatusse; Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib loomade tõuraamatusse kuulumist Toetust saab taotleda nõuetekohaselt märgistatud piimalehmadele, kes on taotleja nimele registreeritud PRIA loomade
mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks silo, vähem hein, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Liblikõielisterikas põldhein sobib paremini piimalehmadele, noorkarjale antakse kõrrelisterikast heina. Vasikatele tuleks sööta vara koristatud peenekõrrelist heina. Head silo söövad lehmad päevas 40… 50 kg, suuremad lehmad isegi kuni 60 kg. Jõusöödad on vajalikud suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Tavaliselt arvestatakse jõusööta 200-500 grammi 1. kg piima kohta. Jõusöötadeks on tavaliselt hein, põhk, silo, praak või juurvili. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. Kui
DOM-1. Uuringus lüpsilehma igapäevane tarbitud kogus 50165 mg ei põhjustanud detekteeritavate jääkide esinemist piimas. Doosi suurendamisel koguseni 544,5 mg leiti, et 0,06% sellest jõudis piima, peamiselt metaboliidina a-zearalenool, minoorses koguses metaboliidina B-zearalenoon. Teistes uuringutes on saadud erinevaid tulemusi, aga üldiselt järeldatakse, et zearalenoon ohtlikus koguses piima ei jõua Katsetatud on suurtes kogustes fumasiin B1 manustamist piimalehmadele söödaga ning veenisiseselt ning kummagil juhul ei detekteeritud toksiini piimas. Arvatakse, et maksimaalselt võib söödud toksiin jõuda piima 0,05% ulatuses, seireprogrammides kogutud piimaproovides on üksikjuhtudel toksiine ka detekteeritud (~1.29 g/kg), aga selge on, et fumosiinide sattumine piima ohtu ei kujuta. Ainult ~0,026% veise poolt sissesöödud toksiinist jõuab piima toksilises ohratoksiin-A vormis
Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta. Karjatamisperioodil vajavad lehmad ka soola ja on vaja anda ka kuivainerikkaid koresöötasid. Kevadel tuleb alustada lehmade karjatamist mõne tunni kaupa päevas ning pikendada karjatamisaega paari tunni võrra 10-12 päeva vältel. Sügisel alates septembri teisest või kolmandast dekaadist on vaja anda lisaks karjamaarohule ka talviseid kiudainerikkaid söötasid. Piimalehmadele arvestatakse joogivett ööpäevas 40-80 liitrit.lehmade karjatamisperioodi pikkus on 130-150 päeva. 75) Noorloomade karjatamine Noorloomadele sobivad väga hästi alusheinte rohked kultuurkarjamaa või loodusliku karjamaa parandatud rohukamarad. Noorveiste karjatamine soodustab loomade jõudlusomaduste täielikumat väljaarenemist, karastab ja tugevdab tervist. Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal
21. Kehaehituse põhiregioonid pea- luuliseks aluseks kolju, suheliselt püsiv, kuid iseloomulik vorm; avaldub tõu või tootmissuunale, aga isegi vanemaid meenutav kuju; hinnatakse pea pikkust, laiust, kuju, suurust ja profiili kael- hinnatakse pikkust, paksust ja ülaserva sirgust, nahapaksust mõõdetakse kaelavoldilt, kiirushobustel ja piimalehmadel tähtsaks tasakaalu säilitavaks kehaosaks turi- paikneb esimeste rinnalülide ogajätkete ja abaluukõhrete piirkonnas, kiirushobustele ja piimalehmadele tüüpiline kitsas ja kõrge turi, raskeveohobustele ja lihaveistele aga lai ja lihaseline. selg- turja ja lande vaheline ala. iseloomulik on seljajoone sigus, selja laius ja ühtlane liitumine turja või landega. lanne ehk nimme- ühendab selga ja laudjat, lihaloomadel on landeosa hea lihastiku asupaik. õlgmik- on aba- ja õlavarreluule toetuv osa. loomaliikuvusele jalihakoe ladestumisele tähtis piirkond, luude
annaabi.ee 
