oleksid peal 500-eurosed kupüürid. Oli kätte jõudnud see tähtis päev, mil oli Eesti Vabariigi aastapäev ja samuti A.Ansipi või E.Savisaare särahetk, sest härra Toomas Hendrik pidi valima ühe poliitiku ülikonna ja seda terve päeva jooksul kandma. Trummipõrina saatel sisenes T.H.Ilves saali ja oi kui suur oli A.Ansipi ja E.Savisaare üllatus kui nad nägid, et presidendi seljas on hoopis ülikond, kus peal on jüaanid (Hiina rahatäht). Tuli välja, et president oli piilunud natukene rohkem tulevikku kui kõik teised. Ta oletas, et varsti on kogu Euroopa Hiinastunud, sest Hiina suurendab suure hooga oma maid ja on lähenemas Euroopale. Noormees ja Preili, saades kätte oma mitte väikese palga, lasid aga jalga ja poliitikutel polnud kelle peal oma viha välja elada. Nad mõistsid kui rumalad nad tegelikult olid. Sellest ajast peale, läksid mõlemad poliitikud pensionile ja naersid veel kaua oma nö nooruses tehtud vea pärast ja enam kunagi ei joonud koos veini.
Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse aja nõuetele vastava päevalehe,,Postimehe",võtsid enda kätte juhtohjad kohalikes seltsides, pankades ja lõpuks linnavalitsuses ning pääsesid sedakaudu ka reaalse võimu juurde. Ilmus ka mitmesuguse suunitlusega ajakirju (esimene eestikeelne ajakiri ,,Meelelahutaja" oli asutatud 1878.aastal).
Stanger & Sullivan, 1989) on kirjeldanud laste emotsionaalseid reageeringuid erinevates olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed, kes olid mänguasja piilunud, vastasid verbaalse valega ja petsid ka näoilmetega). Seega ilmutasid lapsed oskust tahtlikult petta. Kuigi Lewis selgitas viimast tulemust vältimisreaktsiooniga või eitamisstrateegiaga, ei selgita see siiski näoilmetega manipuleerimist. Eelkooliealised lapsed suudavad väljendada elavalt kõiki põhiemotsioone, on olemas ka sotsiaalsed emotsioonid nagu empaatia, häbi, süütunne ja põlgus (Denham et al., 2004).
Ema ja isa kartsid nii, et olid valmis kodust põgenema. 5. Aritmeetika Ühel päeval tuli isa töölt ja oli väga uhke oma suurepärase päeva üle: petukaup oli sel päeval eriti hästi läinud. Isa tahab pojale kasumi väljaarvutamist õpetada. Matildast ei tee ta väljagi. Vend saab rehkendusülesande, mille vastus isal paberil. Matilda aga vastab peast ja kohe õigesti. Isa saab kurjaks, sest ta arvab, et Matilda on tema vastust piilunud ja süüdistab teda petmises. 6. Plaatinablond mees Matilda haudus kättemaksu: ta segas isa juuksetoonikusse ema juuksevärvi. Kui ema hommikusöögiga sisenes, pillas ta taldriku karjatusega käest. Põhjuseks olid hr Koirohu juuksed. Ühine arvamus oli, et isa on riiulilt kogemata ema juuksevärvi võtnud ja endale juustesse masseerinud. Nüüd oli ainus võimalus oma juuksed uuesti mustaks värvida. 7. Preili Mesi Matilda oli 5 ja pool aastat vana, kui ta kooli läks
tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud." Kui öeldakse, et inimene otsib õnne, mida siis selle all mõeldakse? Kas varandusejahti või uute suhete otsinguid, igatsust armastuse järele või lihtsalt n-ö oma koha leidmist laias maailmas? Tõepoolest tühja kõhuga ja peavarjuta on raske õnnelikolemise üle filosofeerida. On teatud materiaalne miinimum, milleta pole võimalik inimlik heaolu. Kuid jällegi, kui väga erineb Euroopa Liidu elaniku keskmine õnnemudel traditsioonilise aafrika pere omast! Meie
Park Forest - Võimendatud sotsiaalsus. Familism (suur osa vabast ajast kulus lastele). Eeslinn kui ajutine elukoht (lõpetamata mobiilsusahel, soov liikuda ülespool) Seeley, Sim&Loosely (1956) Crestwood Heights: A Study of the Culture of Suburban Life. Crestwood Heights. Elanikud kasutasid oma elamise välist ja sisemist pilti staatuse rõhutamiseks. Lapsed olid sotsialiseeritud. Igapäevaelus domineeris komformism. Elanikud ei „piilunud“ järgmist eeslinna, nad olid „kohal“. Fava (1956) uuris NY – Manhattan, Queens, Nassau maakond. Suhtlus naabruskonnaga selgelt erinev. Kesklinnas madalaimad, siseringis kesktasemel, eeslinnas kõrgeim. Kirjeldades eeslinna eluviisi, ei suudetud näidata eeslinna mõju indiviidile. S.t. nad tõid oma eluviisi kaasa, mitte eeslinn ei kujundanud seda. Teise laine uuringud: Berger (1960/68) Working-Class Suburb. Eeslinn ei muutnud töölisklassi indiviidide
Võime sellest jadast ka muinasjutuliselt mõelda. Oletame, et täpselt kilomeetri kaugusel asub pirukaputka, mille poole hiilib saabasteta kass. Jõudnud poolele teele, on tal läbitud pool kilomeetrit ja läbida jäänud samuti veel pool kilomeetrit. Tähistagu jada esimene liige selle esimese jalutuse pikkust: km. Luuranud hetke, otsustab ta hiilida veel poole jäänud maast – see tähendab pool poolest kilomeetrist ehk veerand kilomeetrit. Tähistame selle jalutuse km. Piilunud veel kord ümberringi ja hinganud sügavalt sisse, otsustab kass kõndida veel poole järele jäänud maast – veel poole veerandist kilomeetrist ehk kaheksan- diku kilomeetrit. Tähistame selle jalutuse km. Nii ongi iga edasiliikumine vastavuses ühe jada liikmega ja jada summa on vastavu- ses kokku läbitud distantsiga. Aga pirukaputkani oli alguses täpselt üks kilomeeter ja seega, kuna kass putkast kaugemale kindlasti ei jõua, ei saa ka jada summa olla suurem kui üks
Kuna kaks esimest on väljaspool igasugust võimupiiri, peame kolmanda heaks tegema kõik, mis suudame. 4199. Kui maailmas otsustataks naerda 24 tundi jutti... oleks tegemist fenomeniga, mis pühiks ära kogu inetuse. 4200. Hoia eemale tarkusest, kus puuduvad pisarad, filosoofiast, kus ei ole naeru ja õilsusest, mis ei austa lapsi. 4201. Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on tarvis. vaid ühte, et sa pole sinna veel piilunud. 4202. Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? 4203. Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. 4204. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. 4205. Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. 4206. Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. 4207. Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. 4208