Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. Osadel bakteritel on kestast eritunud limakapsel (kaitseks ja liikumise hõlbustamiseks) 7. Tsütoplasma on liikumatu, sisaldab org. ja anorg. ühendeid 8. Gaasivakuool osadel vees elavatel bakteritel, aitab parandada ujuvust 9. Ribosoom on vabalt tsütoplasmas, sünteesib valke 10
Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg? Enamik baktereid paljunevad pooldumise teel. Kromosoom paljuneb, kumbki tütarrakk saab sellest koopia ja tekib 2võrdse suurusega tütarrakku. Poolfumine võib toimuda nöördumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Esineb ka ebavõrdset paljunemist. Osad bd paljunevad ka mütseeli või selle rudimentide lagueemisel keradeks ja pulkadeks. Osadel rakkudel on tütarrakud erinevad liikumisviisi poolest- ühed viburiga, teised piilidega. JNEJNEJNE konspekt. Kirjelda müksobakterite ja bdellovibrioonide elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivcahendid. Temperatuuri toime mikroobidele. Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax? Igal mikroobil on oma kindel temperatuuriamplituud, kus ta on võimeline elama. Sellest amplituudist välja jäävatel temp.del organismid hukuvad. Tmin- madalaim t, mille juures elada saab, Topt- parim temp, tmax- kõrgeim temp.
mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses. Põhjustavad kroonilisi haigusi ja on resistentsed ravile. Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. 65. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel
5. aktivaatoritest, pidurdajatest Viirused Paiknevad elusa ja eluta looduse vahepeal. Elusorganismidele omased tunnused viirustel: 1. viiruste koostises nukleiinhape ja valgud ja tihti ka teised orgaanilised ühendid 2. muutuvad ajas 3. evolutsioneeruvad elusorganismidele mitte omased tunnused: 1. 1 nukleiinhape 2. puudub iseseisev ainevahetus 3. puudub iseseisev paljunemine (viiruseid paljundatakse nakatatud raku poolt). Raku ehitus ja talitus Piilidega kinnituvad näiteks hambabakterid. Piilide kaudu edastatakse plastiide. Bakterid on lihtsad organismid, rakutüüpe on ümbes kümmekond. Bakterite elutegevus 1. paljunemine bakterid paljunevad amitootiliselt (tütarrakud on geneetiliselt ebavõrdsed), jagunemine on soodsates tingimustes hästi kiire (20-30 min). Bakterite paljunemiseks on vaja: a. Kättesaadav vesi b. Toitained c. Optimaalne temperatuur ja VH3 d
0.3-12 µm, keskm. 1 µm. Piilide tipus on ahdesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. Patogeenide piile kasutatakse vaktsiinide tegemiseks- piilid eemaldatakse ja kautatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Salmonella- elab loomade sooles, satub sealt inimese toidulauale. Põhjustub salmonelloosi. Kinnitub sooleepiteeli manoosi sisaldavate retseptoritele tüüp I piilidega. Manoosirikka toiduga sigu söötes bakter ei saa kinnituda (manoos blokeerib ise sooleseina retseptori). Mannooligosahhariidid (MOS)- eraldatud pärmide kestast. 38 E. coli- uroinfektsioonid. Seostub uroepiteeli retseptoritele. Jõhvikamahl aitab- seal olevad ained seostuvad piilidega, rakk ei saa kinnituda ja uhutakse minema. Neisseria gonorrhoeae- piilid on virulentsusfaktoriteks (kinnitub piilidega ureetra epiteelile);
koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest. Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. bakteriaalne katt biokile Biokiles kujunevad välja kooslused, kus koosluse elanikud konkureerivad üksteisega, aga võivad ka üksteist abistada (eritada kasvufaktoreid näiteks) või lagundada toksikante. Ühe organismi eritatud produktid võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. Biokiles moodustuvad erineva hapnikusisaldusega kohad, kus saavad elada erineva hapnikunõudlusega mikroobid
mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme (inimene, loomad, taimed) koloniseerivate haigusetekitajate kohta. Kinnitumine aitab ,,vägesid koondada" ja kaitseb näiteks sobivast kohast väljauhtumise eest (soole- ja uroepiteelile kinnitunud bakterid). Moodustub biokile (biofilm). Patogeensete bakterite puhul kaitseb biokile peremeesorganismi kaitsemehhansimide eest ja ka antibiootikumide eest. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega. Tahketele pinnale kinnitunult (biokiles) toimub bakterite kasv kiiremini, kuna pindadele (mullaosakesed, detriit jne) adsorbeeruvad toitained ja nende kontsentratsioon on seal suurem, kui ümbritsevas lahuses. Põhjustavad kroonilisi haigusi ja on resistentsed ravile. Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. Mis on piilid ja millest koosnevad?
14. Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on? Biokile, selle teke, tähtsus bakteritele ja ohtlikkus inimesele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Planctomycesel moodustub rakule valguline jätke ja raku vastaspoolusele moodustub pung. Jätkete kaudu saab toimuda rakkude kinnitumine pinnale ja agregeerumine omavahel. Kinnitumiseks vajalikke komponente nimetatakse adhesiinideks. Kinnituda saab piilidega, kapsli- ja kestamaterjali abil ja kinnitumisjätketega.Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt kinni hoida ja loota, et toitained raku lähedale satuvad (näiteks veevooluga jne). Biokile - Bakterid armastavad kleepuda tahketele pindadele. See kehtib nii looduses elavate mittepatogeensete bakterite kohta kui ka kõrgemaid organisme koloniseerivate haigusetekitajate kohta.
erinevus seisneb ainult selles, et G(-) bakteritel peab DNA läbima lisaks raku välismembraani. G(-) bakterites läbib DNA välismembraani kasutades PilQ sekretiini kanalit. G(-) bakterid kasutavad DNA välismembraanist ja peptiidoglükaankihist läbiviimiseks tüüp 2 sekretsioonisüsteemi või tüüp 4 piilisid. Siiski piilide täpne roll transformatsioonis on jäänud ebaselgeks. G(+) bakteritel on pseudopiilid, mis täidavad G(-) bakterite piilidega sama rolli. G(+) pseudopiilisid kodeerivad comG operoni geenid ning ComGC on peamine piliin. Transformatsioonipiili on hädavajalik dsDNA kinnitumiseks ja transformatsiooniks. Arvatakse, et nii G(+) kui ka G(-) bakterid kasutavad transformatsioonipiilisid selleks, et tuua ekstratsellulaarne dsDNA retseptorini ComEA. DNA sisenemine rakku. Tõenäoliselt esitleb ComEA dsDNA nukleaasile, mis lagundab dsDNA üheahelaliseks, sisestamaks DNA-d rakku. S. pneumonia'l
annaabi.ee 
