60ndad aastad pagulaskirjanduses "Sula" algus Stalini surm Tsensuur taandus Väliseestluse ideoloogia Ajaleht "Välis Eesti" Optimistlik eluvaade Keelatud nimekirjade lühenemine Temaatika Proosas: Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Temaatika luules: Isiklikud hingehädad Perekond ja loodus Piltluule Sürrealism Pagulaskirjanikud Gustav Suits Marie Under Hendrik Visnapuu August Gailit Karl Ristikivi Artur Adson Bernard Kangro Bernard Kangro Võrumaa Rootsi Sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleolud luules Teosed: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983)
1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950 ajakiri ,,Tulimuld" · Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses? o Eestis Sotsialistlik realism Ülistatakse juhti Õigustab töölisklassi 1. kohal luule o Paguluses Koduigatsus Põgenemine Piiblitemaatika · Sula-ja seisakuaeg ( 60. 80.aastad) · Mis toimus kirjanduses? Millised suunad o Tõlgiti väliskirjandust, sari ,,Maailm ja mõnda" o Trükiarv kasvas o Tekkis raamatukultus o Ajakirjanduses: ,,Looming", ,,Keel ja kirjandus" o Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel · Kassetipõlvkond- kes kuulusid? o P.E Rummo, A. Suuman, J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin
See kujunes skulptori kõige traagilisemaks tööks. Michelangelo asus õhinaga töö kallale, kuid pidi selle varsti pooleli jätma, sest paavst kaotas töö vastu huvi ja Michelangelo sai uue ülesande. Kaunistada Sixtuse kabeli lagi maaliga. Vastu tahtmist alustas ta tööd, mis kujunes ta elu kõige suuremaks, täielikult lõpetatud teoseks. Seda tööd maalis 4 aastat ja hämmastab juba teose maht: 500 m 2 pinnale on maalitud 350 inimfiguuri. Laemaal kujutab maailma loomist. Piiblitemaatika andis võimaluse ülistada inimese loovat jõudu, luua hümn kangelaste raugematule teotahtele, inimese keha ilule ning vaimurikkusele nii võidus kui kaotuses. Jumalat kujutas Michelangelo kunstnikuna, kui inimliku loomejõu kõrgeimat kehastust. Järgneb rida töid skulptuuri alal. Michelangelo püüab veelkord Julius II hauamonumendiga jõudu katsuda, kuid selgi korral edutult. Plaanitud 40 kujust valmib ainult ,,Mooses".Uue
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees.
Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2.) Asukohamaade argipäev – tegelasteks olid pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud. 1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus. 1980
Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000
Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja ,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus
l Noorte eesrindlik töö, tööviljakuse tõstmine, poliitiline üleskutselaul l Nõukogude kodumaa kaitsja üllas kuju l Juhtivateks vormideks said poeem ja draama l Moskva oli rahvaste vendluse sümbol Pagulaskirjandus l Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: l kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda l asukohamaade argipäev l kodumaalt põgenemine l Piiblitemaatika l Teemad, mis kajastusid pagulasluules l koduigatsus, mis oli süngetooniline ja tõsine l piltluule ja sürrealism l isklikud hindehädad, perekond, loodus Pagulaskirjanike põlvkonnad l Kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tundud. Neile oli äraminek kõige valusam. Nendeks olid G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit. l Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased ja kes
siis ootas teda suhteliselt kurb tulevik. Puudus sõnavabadus. 15. Pagulaskirjandust on nimetatud ka veel väliseesti kirjanduseks. Pagulaskirjandus oli jõulisem ja ületas nii mahult kui väärtuselt Eesti kirjandust. Kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II maailmasõda. Hakati kujutama asukohamaade argipäeva. Peaaegu kõik kodumaalt põgenenud prosaistid kirjutasid romaani kodumaalt põgenemisest. Ei puudunud ka piiblitemaatika. 16. Ilmar Laaban. Kirjanduselu 1950 60-ndatel. 17. Peale Stalini surma, Hrustsovi ajal, lõpetati Stalini isikukultus, toimus suur amnestia, paljud vabanesid vanglast ja said kodumaale naasta Siberist. Looming muutus mõnevõrra vabamaks. 18. Oli suhteliselt harimatu tänu halvale tervisele. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses
Nende nimed seisavad kõrvuti kirikuhärra ning maaomaniku nimega mustadel tahvlitel altaripildi kõrval. Reigi kirik on ehitatud uute tavade kohaselt avarana ning valgusküllasena. Hoolikal vaatamisel võib tunduda, et kirikus sees olles seisad suure kummuli pööratud laeva all. Kogu arhitektuur kuulutab ühtehoidmist ja ühtekuulumist. Reigi kiriku suurimaks väärtuseks on tema kunstikollektsioon, milles peaaegu kõik tööd kõnelevad pikemat lugu kui kirik ise ja juhatavad meid tuntud piiblitemaatika kaudu Euroopa kunstitraditsioonide juurde. Kuidas need tööd kõik kaugesse Reigi kirikusse sattusid, pole päris täpselt teada, kuid osa neist on arvatavalt kinkinud eluga pääsenud merehädalised, teine osa aga kajastab omaaegsete maaomanike maitset või võimalusi. Aastaarv 1899 seinal tähistab viimase suurema remondi aastat, mil üht-teist kiriku värvilahenduses muudeti ning ka tänaseni püsinud altaripilt üles seati. Kirik võib uhkust tunda ka arvatavalt Hiiumaa päritolu
annaabi.ee 
