lõpetada/peatada, et saaks kiiruse tiheduse meetodil arvutada. MAP andurit saab kasutada ka läbi OBD II (pardadiagnostikasüsteemi), et testida EGR klapi funktsionaalsust. MAP andurite tööpõhimõtted: 1) Mass Air Flow Sensor (MAF): See andur mõõdab õhu hulka mis läheb mootorisse. Vähem õhku tõmmatakse mootorisse, kui see töötab tühikäigul ja selle tõttu läheb mootori töötamiseks vähem kütust vaja. Mootorile antakse rohkem õhku kui auto on liikumises kuna siis on pihustitele rohkem kütust vaja. 2) Hapniku (O2) andurid: Asub heitgaasisüsteemis. Nende andurite ülesanne on arvutata kokku põlemata hapniku ja kütuse summa mis on pärit mootorist. ECU saab nende andmete põhjal reguleerida kütuse peale andmise kogust mootorile selle tõhususe suurendamiseks. 3) Throttle Position Sensor (TPS): See andur ütleb arvutile, kui raske jalaga on juht ja kui kiiresti juht vajutab gaasi-pedaali. Mida rohkem ja kiiremini pedaali vajutatakse, seda rohkem
Kütuse temperatuuri andur Kütuse temperatuuri anduriks on NTC tüüpi (negatiivse temperatuurikoefitsiendiga) pooljuht, mille asukoht võib olla: kõrgrõhu latis kütuse tagasivoolu torustikus kütuse filtris Temperatuuri anduri signaali järgi mootori arvuti: määrab kütuse temperatuuri korrigeerib pihustatavat kütusekogust Kütuse temperatuuri anduri võimalik asukoht: KÜTUSE KÕRGRÕHU ANDUR Kõrgrõhu andur informeerib mootori arvutit pihustitele antavast rõhust. Vajadusel saab arvuti korrigeerida rõhku. Andur paikneb kõrgrõhu latis. See on piesoelektriline andur, mis muudab kõrgrõhu latis valitseva kütuse rõhu elektriliseks signaaliks. 1 kütuse rõhukanal 2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus
Kütuse temperatuuri andur Kütuse temperatuuri anduriks on NTC tüüpi (negatiivse temperatuurikoefitsiendiga) pooljuht, mille asukoht võib olla: kõrgrõhu latis kütuse tagasivoolu torustikus kütuse filtris Temperatuuri anduri signaali järgi mootori arvuti: määrab kütuse temperatuuri korrigeerib pihustatavat kütusekogust Kütuse temperatuuri anduri võimalik asukoht: KÜTUSE KÕRGRÕHU ANDUR Kõrgrõhu andur informeerib mootori arvutit pihustitele antavast rõhust. Vajadusel saab arvuti korrigeerida rõhku. Andur paikneb kõrgrõhu latis. See on piesoelektriline andur, mis muudab kõrgrõhu latis valitseva kütuse rõhu elektriliseks signaaliks. 1 kütuse rõhukanal 2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus
Kasvuhoone keskpaigas on käimise koht ja sinna ei tohiks vesi sattuda. 3. Nõudeks on, et istikud oleks kastetud 2-3 korda päevas sõltuvalt istikute suurusest ja ilmastikust. teha oleks vaja pritsesüsteem ja süsteem mis annaks impulsi millal kasta. Väline ilm ei mõjuta kastmist. 4. Võimalikud lahendite otsimise suunad on visualiseerides, katsetades, mõttetööga, dünaamiliselt 5. Pakutavad lahendusvariandid: 1. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid. Pihustitele annaks kastmiseks märguande andurid. Andurid reageeriks niiskusele, ehk kui oleks väikene niiskuse tase kasvuhoones siis saadaks nad signaali arvutivõrku, kust saadetaks signaal edasi pumpadesse. Pumpade abil jõuaks vesi mööda voolikuid pihustitesse. Andurid asuks nii mullas kui ka õhus. Kuna andureid peaks olema iga 50 ruutmeetri kohta 2, 1 õhus ja teine mullas, siis koguneb neid lõpuks päris palju
Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpekadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele. Mootori tööreziimiks valitakse maksimaalse võimsuse reziim, mille juures on silindriseinte soojusülekanne maksimaalne. Soojushulk (J/s), mis on vajalik mootorilt eemaldada jahutusribide kaudu määratakse valemiga [1]: kus soojuse osa määramise tegur, mis on ülekantav ribide pindala kaudu (diislitel ja
Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele. 21 22
Sellise signaali saamisel muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt hilisemaks.Detonatsiooni lõppedes muudab juhtplokk süütehetke astmeliselt varasemaks tagasi. Pihustid Pihustid on elektromagnetklapid,mille mähisest voolu läbilaskmisel klapp avaneb ja voolu ahela katkestamisel sulgub.Mootori töötamisel pihustavad pihustid iga väntvõlli põõrde kohta 14 korda.Kütuserõhk on keskpritsesüsteemidel ligikaudu üks bar ja hargpritsesüsteemidel 23,5 bar.Toitepinge tuleb pihustitele üldjuhul kas süütelülitilt või bensiinipumba releelt.
Õhkjahutussüsteemis eemaldatakse mootori silindritelt ja teistelt agregaatidelt üleliigne soojushulk uhtuva õhuvoolu teel. Kõik jahutatavad pinnad peavad asetsema pumbatava õhuvoo liinis. Õhuvoo võrdseks jaotuseks jahutatavate agregaatide pindade vahel ja pumpamiskadude vähendamise eesmärgil kasutatakse deflektoreid. Deflektor on seade, mis edastab õhuvoo antud kiiruse ja suunaga jahutatavale agregaadile. Eelkõige suunatakse õhuvoog klappide sillusele, süüteküünaldele, pihustitele ja silindripeadele. Õhkjahutusega süsteemi arvutus tugineb ribide jahutuspindala ja ventilaatori parameetrite määramisele. 19 20
Tahmafilter on kokku ehitatud katalüsaatoriga, mis paikneb heitgaaside voolus enne filtrit. Katalüsaatori ülesandeks on CO ja HC ühendite järelpõletamine CO 2-ks ja veeks (H2O). Kui katalüsaatorisse tuleb palju põlemata kütuseosakesi, toimub katalüsaatoris intensiivne järelpõletus, mis tõstab tunduvalt tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuuri. Seda asjaolu kasutataksegi tahmafiltri temperatuuri tõstmiseks tahma järelpõletuseks: mootori juhtarvuti annab mootori pihustitele korralduse pihustada kütust silindrisse töötakti lõpus. See kütus aga ei jõua enam korralikult ära põleda ja nii satubki katalüsaatorisse palju põlemata kütuseosakesi. Tahmafiltri elemendiks on poorne ränikarbiid, mis peab kinni üle 0,1m läbimõõduga tahmaosakesed. Peale tahmaosakeste peab tahmafilter kinni ka õli põlemisprodukte, mootori 18 kulumisprodukte ja tseriiniosakesi
mootori silindrites ebatäielikule põlemisele ja sellest tulenevalt vingugaasi koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga
palju aeglasem ja lambdaandurilt tulev pinge väiksem. Lambda andurit saab kontrollida testriga, mõõtes väljundpinget. Tavaliselt kasutatakse katseeksituse meetodit. Autodatast uurides selgus, et lambdaandur hoiab heitgaaside CO 0,5 1,5% kanti, et katalüsaator suudaks raskusteta oma ülesannet täita. Andur annab kompuutrile sekundi jooksul kuni 16 korda informatsiooni selle kohta kui palju on heitgaasis järgi hapniku. Kui hapniku on liiga palju siis arvuti annab pihustitele käskluse kauem avatud olla suurendades sellega bensiini kogust. Kui hapniku on liiga vähe siis vähendatakse bensiini kogust. Kui autol on lambdaandur siis on tal kindlasti ka katalüsaator. Sellise koosluse kohta öeldakse, et tegemist on aktiivse katalüsaatoriga (autodatas kasutatakse tähistust R-KAT) Lambdaandur aitab kompuutril kamandada pihusteid nii, et küttesegu oleks optimaalne, et katalüsaator tuleks hõlpsalt toime heitgaaside järelpõletamisega.
annaabi.ee 
