γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5% 0-seisundi regulleerimine ja kontroll Teostame alljärgnevalt: 1
kõrgsurvetoru, kütusepakk ja läbipaistva kattega anum. Pihustite ülevaatusel kontrollitakse: Pihusti nõela liikumist pihusti otsikus Pihusti nõelklapi tihedust oma pesas Pihusti nõelklapi silindrilise oma tihedust Pihusti nõelklapi avanemise rõhku Pihusti düüsiavade ummistatust Kütusejoa laialipaiskumiskoonuse suurust Nõelklapi tõusu kõrgust Pihusti kere ja otsaku vahelist tihedust. Hästi töötaval pihustil toimub katsestendi pumba ühe käigu ajal terve rida järske pihustamasi. Kontrollimisel jälgitakse ka pihusti avade ühtlast tööd. Pihusti alla paigutatud valgele paberile peab jääma ühtlane lilleõitaoline kütusejälg. Pihusti ehk nõelklapi avanemise rõhk antakse tehasejuhendis, mille juures peab toimuma hea pihustamine mootori igal töörežiimil. 9 Kasutatud kirjandus: 1. «Laeva diiselmootorite ehitus», Jaan Läheb, Tallinn, 2008.
7 kütuse tagasivooluotsik 8 elektromagneti korpuse kinnitus- mutter Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit. Pihustid jagunevad pihustusavade läbimõõdu järgi kolme klassi, mida tähistatakse pihustil kas: numbriliselt, tähega või värvilaiguga Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit.
7 kütuse tagasivooluotsik 8 elektromagneti korpuse kinnitus- mutter Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit. Pihustid jagunevad pihustusavade läbimõõdu järgi kolme klassi, mida tähistatakse pihustil kas: numbriliselt, tähega või värvilaiguga Ühel mootoril peavad kõik pihustid olema ühesuguse tähisega. Kui mootorile paigaldatakse mingi teise klassi pihustid, tuleb vastav parandus viia mootori juhtarvutisse. Mõningatel versioonidel tuleb pihustite vahetusel sisestada mootori arvutisse ka vahetatava pihusti läbisõit.
Pump-Pihusti 1980-date lõpul, kui ilmnes, et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi. Koostöös Cummings'iga töötati välja uudse lahendusega toitesüsteem HPI, mille põhiliseks iseärasuseks on teistlaadse konstruktsiooniga pihusti. Tavalise elektroonilise juhtimisega pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütuse pääsu survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagasivoolud ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Elektroonilise juhtimisega pump-pihusti puuduseks on suur koormus magnetklapile kuni 18 MPa. Elektrijuhtmestik, mis on vajalik pump-pihusti
vahelisse ringkanalisse ja sealt nõelklapi rõhukambrisse . Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure surve all pihusti düüsidesse ,kust ta väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse. 2 Pihustamise algusrõhku reguleeritakse nõelklapi vedru eelpingusega ja see võib olla iga mootorimargi pihustil erinev, vahemikus. Pihustusprotsess lõpeb KKP aktiivkäigu lõppemisega, millega rõhk kütuse kõrgsurvetorus järsult langeb. Rõhk langeb ka pihusti nõelklapi rõhukambris ja nõelklapp sulgub. 3 Nõelklapp peab tagama pihustitäieliku tiheduse.( ei teki tilka ) Tihenduspindade kvaliteedist oleneb suurel määral pihustamise, seega ka mootori töö kvaliteet. 4Kütuse rõhutõusu kiirus enne pihustamist ja pihustamise käigus oleneb KKP
koos sellega ka Pz ja Tz . Et üksikute silindrite vahel oleks koormusjaotus võrdne selleks on vaja, et kõigisse silindritesse antaks võrdne hulk kütust.Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5%
120. Kirjelda mehaanilise jaoturkõrgrõhupumba tööprintsiipi 121. Kirjelda ühisanumaga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump survestab kütuse ühises kõrgrõhu anumast(common rail) ja kõik pihustid saavad vajaliku kütuse sealt. Pihustite avanemist- sulgemist kütuse pritsimist igasse silindrisse juhivad elektrilised impulsid(arvuti). 122. Kirjelda pumppihustiga toitesüsteemi tööprintsiipi Pump-pihustil on magnetklapp, mis avab kütusse survekambrist tagasivoolu. Silindrisse pritsitava kütuse kogust ja pritse ajastust reguleeritakse magnetklapi avatuse kestusega. Mida kauem on magnetklapp avatud, seda rohkem pääseb kütust tagsivoolu ja seda vähem pritsitakse seda silindrisse. Magnetklapi avamise hetkest sõltub jällegi pritse ajastus. Puuduseks suur koormus magnetklapile ja elektrijuhtmestik, mis on klapikambri kaane all ja on õli ja kuumuse
Tagasivoolukütus pihustist läheb kütuse hulga regulaatorisse. Sealt väljuv kütus läheb diferentsiaalkolvi avamise poolele ja osa voolab tagasi pumba survepoolele ning deaeraatorisse. Pihusti torudel on neli elektromagnetklappi, mis avavad ja sulgevad kütuse. Kütuse hulga reguleerimine ehk katla tootlikkuse reguleerimine toimub tagasivoolukütuse hulga reguleerimisega. Pihustatav kütus süüdatakse kaarleegiga, mis tekib kahe elektroodi vahele käivitamisel. Pihustil on erinevad otsikud erinevate läbimõõtudega. Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist. Mida suurem on kütuse hulk, seda lähemale tuleb difuusor pihustile viia. Kütusepumbaks kasutatakse Leistritz’i kruvipumpa, filtrina aga pappelementi mis on ümbritsetud metallvõruga. Katla tsirkulatsioonisüsteemis kasutatakse erinevaid ventiile. Enamus on
Võimalike põletustraumade vältimiseks pidi süütevarras olema varustatud kaitsekettaga käe kaitsmiseks ja katlaoperaator ei tohtinud süütamise ajal seista mitte ava ees, vaid selle kõrval. Kaasaegsed katlad on varustatud elektriliste sädesüütajatega, mis toimivad automaatselt või kaugjuhtimisega ja mis tagavad kiire ning ohutu pihusti töösserakendamise. Mitme põletiga kateldes süüdatakse sundsüütega leek vaid esimesel pihustil, järgmised süttivad juba töötavate põletite leegist. Põlemisprotsessi visuaalseks jälgimiseks ja vajadusel selle reguleerimiseks on kolde seinas kuumuskindla klaasiga varustatud vaateaknad (mitme pihustiga kateldes iga pihusti juures). Kaitse- ja signalisatsioonisüsteemide automaatseks rakendamiseks on kaasaegsetel kateldel põlemisprotsessi pidevalt jälgivad, eraldi paiknevad või põletile monteeritud fotoelemendid, mis registreerivad leegi süttimise ning kustumise.
annaabi.ee 
