*korduvad olukorrad *peategelasteks kindlad *väljakujunenud tegelastüübid prototüübid- pisipetised, *seikluslikkus valemängijad, sulid *rüütellikud kangelased kehastasid *juhtis tähelepanu sotsiaalsetele leidliku, harmoonilise inimese väärnähtustele ideaali *kasutati groteski *fantaasiaküllus *eluline konkreetsus, biograafilisus, pihtimuslikkus 6. INGLISE RENESSANSITEATER *püsis kaua keskaegses vormis *näitlejate mängustiil etendati peamiselt miraakleid ja tänapäevasest jõulisem moraliteesid *linnateatreid oli kahte liiki- avalikud *etenduseks kasutati esialgu ning erateatrid suuremaid sissesõidu hoove, neid *esimene avalik teatrihoone ehitati piiras kolmes küljest majaseinad 1576.a The Theatre
[http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „Jevgeni Onegin” (1833). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Kiriromaan – Kiriromaan on kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline vaatlus, intiimsus ja pihtimuslikkus. Kiriromaanile kui žanrile pani aluse inglise kirjanik Samuel Richardson teostega "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Kiriromaanid saavutasid suure populaarsuse 18. sajandi lõpul. Kiriromaani on kasutanud oma teostes ka Johann Wolfgang von Goethe ja Jean-Jacques Rousseau. [http://et.wikipedia.org/wiki/Kiriromaan 18.10.12]
Oma nime on see zanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe pisipettureid, valemängijaid ja sulisid 16. sajandi Euroopas palju ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid kelmiromaanid juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärnähtustele ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist ka kujunemisromaaniga. Eluline konkreetsus, biograafilisus ja pihtimuslikkus tegid kelmiromaanist kaasaja selle mõiste uusaegses tähenduses.
ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid romaanid juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärtustele, ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist nn kujunemisromaaniga, mis kirejldas peategelast poisi- või noorukiea seiklusi, tema võitlust olemasolu eest. Seekaudu näidati , kuidas paheline ühiskond rikub süütut inimest ja tõukab teda allakäigule, eluline konkreetsus, biograafilisus ja pihtimuslikkus tegid kelmiromaanist kaasajaromaani selle mõiste uusaegses tähenduses. tekkis ja arenes eelkõige hispaanias. Sealne varaseim teadaolev kelmiromaan on 16.saj keskpaigas ilmunud anonüümne ,, Tormese Lazarillo elukäik". Uusaja romaani esimene suurkuju oli Cervantes.
1)korduvad olukorrad 2)tegelastüübid 3)teatud kindlad kunstilised võtted II-PASTORAALROMAAN 1)karjase laul (tegelasteks karjased) 2)suunatud kõrgemale kihile (aristokraatidele) 3)aus abielu III-PIKARESKNE ROMAAN EHK KELMIROMAAN 1)peategelaseks pisisuli 2)peetakse kaasaegse realistliku romaani eelkäijaks 3)arenguromaan 4) palju on proteski 5)hea ülevaade ühiskonna kihtidest 6)eluline konkreetsus 7)biograafilisus 8)pihtimuslikkus 8. Cervantes Sündis vaesemas aadli perekonnas (isa oli arst). Osales Türgi-vastases sõjas (sai haavata, oli mereröövlite käes ja vanglas), pärast seda veel vanglas. Elu lõpus oli vaimulik. 16. saj-pastoraalromaan ,,Galatea", 17. saj-näidendite kogu ,,Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi", filosoofilismoraliseeriv kogumik ,,Õpetlikud novellid", poeem ,,Teekond Parnassile".
luuletused ,,Õnn"(1946) ning ,,Ketran siidvilla" (1948) said omal ajal eriti noorte seas väga populaarseks. Luule esikkogu ,,Maa on täis leidmist" ilmus 1960. aastal, kuid juba enne seda oli E. Niidust saanud väga hea mainega lastekirjanik. ,,Maa on täis leidmist" sisaldab mõttetihedat ja teostuselt laitmatut luulet, tähelepanuväärne on autori sõnavararikkus ja kujundi omapära. Ellen Niidu esikkogule on iseloomulik tugevajõuline emotsionaalsus, muljetevärskus ja aval pihtimuslikkus. (Kalda, 1991) Lastekirjandusse tuli Ellen Niit aastal 1954 tagasihoidliku värsslooga ,,Kuidas leiti nääripuu". Sellele järgnes ,,Rongisõit" aastal 1957. ,,Rongisõit" kujunes koos G. Ernesaksa viisiga väga populaarseks laulumänguks ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Lugu loomade rongisõidust vastab nii sisu kui kompositsiooni poolest ideaalselt väikelapse ealisele eripärale, andes võimaluse kulmineeruva pinge toredaks humoristlikuks lahenduseks ning
Küll vana vaenlane on väga vihane suur vägi, kavalus on tema tugevus ei ole tema sarnast. Ei aita meie nõu ja töö; see peagi otsa saanud. Suur abimees viib võidule, me Isa on Ta saatnud. Kas tunned Teda sa? Su Jeesus Kristus Ta, see Isand suurest väest. Kõik tuleb Tema käest; võit Temale peab jääma! / / (Martin Luther.) kiriromaan epistolaarne romaan; kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimuslikkus. Kiriromaanile kui zanrile pani aluse inglise kirjanik Samuel Richardson (16891761) teostega "Pamela ehk Hüvitatud voorus" ja "Clarissa". Vt ka romaan. kirjakeel keele üldrahvalikult kasutatav kuju. Eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, kuid sisaldab ka teiste murrete elemente ning laene võõrkeeltest. kirjandusajalugu kirjanduse ajaloolist arenguprotsessi uuriv kirjandusteaduse osa. Kirjandusajalugu pöörab erilist tähelepanu uutele nähtustele ja suundumustele
annaabi.ee 
