haarata. Naisterõivastus Inglismaal püsis Hispaania õukonnamood 17. saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid. Seetõttu levis prantsusepärane mood Inglismaal alles pärast kuninganna surma. Moes oli lopsakate kehavormidega suur naine. Arvatakse, et selline mood oli tingitud viljakuseihalusest sõja ajal, mil palju mehi sai surma. Prantsusmaal kanti eraldi seelikut ja pihikut või seelikut ja kleiti. Need olid sageli tehtud ühest materjalist. Avar seelik oli kroogitud või volditud vööpaela külge ja oli tihti tagant veidi pikem. Üksteise peal kanti mitut seelikut. Et seelik oleks võimalikult kahar, kanti puusade ümber lopsakat puusapatja. Seeliku peal kanti puusadeni ulatuvat pihikut või maani ulatuvat kleiti. Mõlemad olid eest lahti käivad. Pihiku või kleidi eesääred olid kinnitatud eraldi detaili esitüki (rinnalapi) külge
Figuurile hakatakse andma drapeeringutega S - kujulist painet Kleit cott oli endiselt liibuva pihaosaga. Vööjoon oli nihutatud allapoole. Kleidil olid pikad kitsad varrukad, vahel kinnitati varrukate külge pikad kitsad riideribad, mis ulatusid maani. Kanti alt laienevaid varrukaid. Kaunistusena hakati kasutama nöörimist. Nööritud kinnise vahelt paistis esiosas rikkalikult kaunistatud alussärk. Särgi peal kleidi all kandsid naised lühikest ja kitsast rinda toetavat pihikut Kleidi peal kanti teist nn varrukateta kleiti. Sellel olid kuni vööni või puusadeni ulatuvad käeavad ja suurem dekoltee. Esiosal võis olla lõhikkinnis, mis kaeti prossiga Ülerõivastena kanti endiselt keepi. See oli eest lühem, tagant pikem. Kanti ka kaelaavast kroogitud poolringikujulist keepi. Samuti kanti pelicon'i ja surcoat'i, millel võisid varrukad olla eest nööbitavad RIIETUS NAISED - HILIS GOOTIKA Kleite hakati vööjoonelt läbi lõikama, tekkis uus varrukalõige. 14
mõistuslikust kõrgemale. See oli vastukaaluks kõigele sellele, mis reaalses maailmas toimus. Tööstusrevolutsiooni käigus ehitatud tehased ja vabrikud panid ballettmeistreid looma lavastusi, mis olid helged, õhulised ja ebareaalsed. Romantilised balletid jutustasid haldjatest, vaimudest ja inimolenditest, kes olid tegelikust maailmast kõrgemal. Naisi kujutati õrnade olevustena, kes vajasid kaitset ja hella kohtlemist. Baleriinid kandsid sel ajal hästi istuvat pihikut pehme allapoole põlvi ulatuva tüllseelikuga ning juuksed olid keskelt lahku ja kõrvade taha kammitud ning seatud madalaks juuksepalmikuks. Etenduse sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse ja Vene koolkond. 1836. aastal esietendus üks vanimaid romantilisi ballette ,,Sülfiid", mida Nõukogude Liidus
Nende linased särgid olid pitsidega ääristatud ja kaelused ning varukaotsad olid kaunistatud rikkalike tikanditega, nende kuued, vammused ja mantlid olid sametist ja damastist, mille peale olid õmmeldud kontrastset värvi satäänist või sametist triibud. Kõige rikakmate meeste laialõikelisi mantleid kaunistasid karusnahksed vooderdused ja kandlid, harilikult soobli- või ilvesenahast. Ühtekokku oli hertsogi varaloendis nimetatud neliteist mantlit, kaksteist vammust ja pihikut, üheksa paari pükse ja kaheksateist paari kingi Keegi õukondlastest ei hiilanud siiski nii nagu kuningas, kes oli kullaga lausa üle valatud. Lossi toimimine Suure rahvamassi hulgas, kes olid peale aadlike ja muude tähtsate nõunike, moodustasid suure osa ka lossiteenrid. Nad olid ametis kümnetes tegevusvaldkodades, mis ühetkokku moodustasid kuningliku majapidamise. Kõik oli suunatud kuninga teenimisele- toidu valmistamine, tema riiete,
«Mis te teete?» hüüdis see ärevalt. See ebameeldiv toiming kiskus ta unistustest välja. «Ei midagi,» vastas Phoebus. «Tahtsin teile ainult öelda, et kui teil minuga koos tuleb olla, siis peate sellest narrist tänavariietusest loobuma.» «Kui sinuga koos tuleb olla, mu Phoebus!» sosistas tütarlaps õrnalt. Esmeralda jäi tõsiseks ja vaikis. Tütarlapse mahedusest julgemaks muutudes, võttis kapten tal ümbert kinni, ilma et neiu vastu oleks pannud, hakkas siis tasakesi pihikut lahti võtma ja ajas ta kaelarätiku sassi. Hingeldav preester nägi pitside alt välja tulevat mustlastüdruku ilusat ümmargust tõmmut õlga, nagu oleks kuu vaateveerul udu seest tõusnud. Tütarlaps ei takistanud Phoebust. Ta nagu ei märganudki midagi. Agara kapteni silmad sädelesid. Äkki pöördus tütarlaps tema poole. «Pohebus,» ütles ta lõpmatu armastuse ilmega, «õpeta mulle oma usku.» «Oma usku!» hüüdis kapten kõvasti naerma hakates. 287 «Mina teile oma usku õpetama
«Võimatu,» hüüatas mileedi, «võimatu, et üks aadlik kirjutaks ühele naisele niisuguse kirja!» Siis ütles ta äkki värisedes: «Mu jumal, äkki ta teadis ...» Ja ta katkestas lause. Ta kiristas hambaid ja ta nägu muutus tuhakarvali-seks. Ta tahtis astuda mõned sammud akna poole, et hingata värsket õhku, kuid sai vaid sirutada käsi, jalad keeldusid liikumast ja ta langes tugitoolile. Ketty arvas, et tal hakkas halb, ja ruttas avama ta pihikut. Kuid mileedi tõusis kiiresti. «Mida te minust tahate?» küsis ta. «Ja miks te tõstate oma käe minu vastu?» «Ma arvasin, et proua tunneb end halvasti, ja ma tahtsin teda abistada,» vastas toatüdruk, ehmudes oma perenaise koledast ilmest. «Mina peaksin ennast halvasti tundma! Mina! Kas te peate mind mingisuguseks haneks? Kui mind solvatakse, ei tunne ma end halvasti, ma maksan kätte, kas kuulete!» Ja mileedi andis Kettyle käega märku, et ta lahkuks. VI KÄTTEMAKSU UNELM.
annaabi.ee 
