Georg Wilhelm Friedrich Hegel Sündis 1770. aastal Stuttgartis. Hegel kasvas üle pietistlikus majapidamises. Isa Georg Ludwig pärines ametnike ja pastorite suguvõsast ning ema Maria Magdalena Louisa oli pärit üsnagi jõukast perest. Hegel huvitus kooli ajal paljudest teemadest. Erilist tähelepanu pööras ta ajaloole, enamjaolt huvitus ta vanadest väljasurnud keeltest. Teiseks varajaseks huviks oli matemaatika. Hegel valdas samuti algelisi teadmisi Christian Wolffi filosoofiast. 1788. aastal asus Hegel Tübigeni Ülikooli protestantliku teoloogiat õppima
1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks.
1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917. Venna seltsis käis luuletaja Väikesel - Emajõel ja Virna järvel kalal või pardijahil. Mõned korrad pidas noor Kuhlbars Tõllistes ka kõneõhtuid ja isa eeskujul pietistlikus vaimus palvetunde Uniküla koolimajas. Pikemalt viibis ta isakodus 1867. aasta suvel ja kirjutas siin puhkusel olles teose "Laulik koolis ja kodus"1868. Selle tööga taotles autor eeskätt pakkuda kohast repertuaari laulu õpetamiseks lastele koos nootidega. Raamat levis laialdaselt j a sisaldas tänapäevani populaarseid lastelaule "Teele, teele, kurekesed", "Uinu, mu laps" jt. Fr. Kuhlbars oli oma töös lugupeetud ja hinnatud inimene. Viljandis elas kirjanik üle
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel aastatel: · Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandajaks ka pärast Põhjasõda. · Vahetult enne Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Vennasteliikumine: · Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka sõudsid pietistlikus ideed vennaste- ehk hernhuutlaste liikuminse kaudu. · Saksa rändkäsitöölised tõid hernhuutlikud ideed 1730. Aastate algul Eestisse ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. · Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvalgust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus: · 18. Sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism,
Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis ta pietistlikus koolis Collegium Fridericianumis, kus õpiti matemaatikat, ajalugu ning eriti klassikalisi keeli, mille õppimist Kant nautis. Siiski tundus selles koolis õppimine Kantile orjusena. 1740. aastal astus Königsbergi ülikooli. Oma lemmikõppejõu Martin Knutzeni juhendamise all õppis ta loodusteadust ja filosoofiat. Ta tutvus ka Leibnizi ja Wolffi filosoofiaga ning Newtoni matemaatika ja füüsikaga, mis avaldasid tema intellektuaalsele arengule suurt mõju.
Thor Helle oli üks nendest 18. sajandi alguses tegutsevatest Eestimaa pastoritest, kes tundsid elavat huvi eesti kirjakeele arendamise vastu. Sellele lisandus ka pietistlik soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. Peagi asus Helle tõlkima ja toimetama ka mitmeid teisi vaimulikke tekste. Anton Thor Helle ja teiste Eestimaa pastorite huvi eesti keele vastu hõlmas lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu püüdsid nad koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Just Helle eestvedamisel seati 1732.
kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). • Anton Thor Helle tuntud kui piiblitõlkija: eesti kirjakeele arendamine ja soov maarahvast kiriklikult harida ja nende silmaringi laiendada. 1721 annab välja esimese olulisema töö eesti keele ala „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos“. Lisaks vaimulike tekstide tõlkimisele ja toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu koostasid ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. 1732 saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (lühike sissejuhatus eesti keelde). Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel
annaabi.ee 
