...................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5 2.7. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine)........................................................5 2.8. Belgia sinine....................................................................................5 2.9. Piemont..........................................................................................5 2.10. Dexter....................................................................................5 2.11. Gallovei...................................................................................5 3. EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD . .............................................6 4. VEISERÜMPADE HINDAMINE ................................................................6 4.1
punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust. LIHATÕUD *HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN-ANGUS-aretatud Ida-Šotimaal *GALLOWAY-aretatud Šotimaal *LIMUSIIN-aretatud Lõuna-Prantsusmaal *ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia SIMMENTAL-Šveits KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR *Konstitutsioon-põhikehaehitus, tähtsamate morfoloogiliste ja ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkusest ja keskkonnatingimustest KULEŠOV: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon-rasv-ja lihaskude vähearenenud, luustik, hingamis, vereringe ja piimanäärmed hästi arenenud. OMANE PIIMAVEISTELE Kohev konstitutsioon-lihastik, rasvakude hästi arenenud. OMANE LIHATÕUGUDELE Toores konstitutsioon
Nii sarvedega kui ka nudid. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal. BELGIA SININE TÕUG – see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud (98% asub Belgias). 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Esimesed kolm noorpulli osteti Belgiast Karistu rantšosse 2006. aastal. PIEMONT – aretatud Itaalias. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Kõik loomad on nudid. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. SIMMENTAL – pärineb Šveitsist. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal.
heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega. Simmental: tõug pärineb Sveitsist. Tõu nimetus on saadud Sveitsi kohanimede Simme ja Valley järgi. Simmentali tõugu veised on kahte tüüpi: kas piima- või lihatootmiseks. Nad kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. On nii sarvedega loomi kui ka nudisid loomi. Värvuselt on nad punasekirjud, mis
Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 1995.a. Šarolee – kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2000.a. Akviteeni hele – Väga heade lihajõudlusomadustega, võimas lihastik (välimikus), iseloomulik on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2002.a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2003.a. Aubrak – hea lihastusega, keskmise suurusega, kasutavad hästi rohusöötasid, arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha.
..900 kg, pullid 1100...1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet. Tapasaagis üle 70%. Tõu miinuseks on väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil. Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel. 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg. Pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid. Nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad . Silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tapaküpsuse saavutavad vara. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel
Väga hästi on välja kujunenud tagakeha. Poegimisraskusi pole. Kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet on hea. Sarolee aretatud Prantsusmaal. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Pole varavalmiv. Suur sünnimass põhjustab raskeid sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA Piemont - Värvuselt on pullid tumehallid, peal ja kaelal võib olla tumedamaid laike. Lehmad on helehallid. Kõik loomad on nudid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 650 kg, pullidel 1000 kg. Pullid saavutavad tapaküpsuse vara. Rümbasaagis on 60%. Tõu eripära on kaksiklihas, mis areneb vasikatel juba mõne nädala vanuselt. Piemondil ei ole nii suuri poegimisraskusi, kui teisel kaksiklihast omavatel tõugudel, kuna nende vasikad on suhteliselt väikesed. Eestis on praegu vaid
annaabi.ee 
