"banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb
karja haldjale, kes oli lasknud viljal põllul kasvada ja loomadel karjamaal ja koplis priskeks ning rammusaks minna. Tõnni tunti peamiselt Lääne Eestis, rohkem küll Vändra kandis, kus teda veel Vändra küünlaks kutsuti, sest vakas pidi olema ka vahaküünal. Kana ja kukeliha olnud hingedele viidavaks toiduks. Mõnelpool kodumaal ohverdati põldude ja karja haldjale mihklipäeval kukk. Seda tegi peremees. Kuke suled pea ja jalad põletati hiie ukukivil, lihast aga küpsetati pidurooga ja osa sellest viidi ka ukukivile.. Õlut on antud ohrviannina maale, lihakeetmisvahtu visati laudaseintele. Sellised ohrvid pidid tagama lambaõnned tulevaseks aastaks. Kuke , kelle vere piserdamine talliseintele pidi tooma hobuseõnne. Mihklipäeval tehti ka ennustusi järgmiseks aastak. Kui mets oli Mihklipäeva ajal juba kollane, pidi suvivili järgmisel aastal valmima õigel ajal ja andma hea lõikuse. Olid puude
eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu
Vanamees valmistas päevad läbi Gabriella-Gloria-Grete abiga erinevaid hõrgutisi, nagu kartuli- kaalikakreemiga serveeritud praetud maks koorese ürdikastmega, mustasõstra-mousse ja tema isiklikku lemmikut maapirni cappuccinot metskitsetsipside ja vanilliõliga. Poisil ei jäänudki muud üle kui süüa ja süüa, ta muudkui paisus. Jõudis kätte päev, kui vanamees arvas, et poiss on juba piisavalt priske, ning asus tegema pidurooga milleks oli Harry-Herden-Hansu põseliha à la moules marinières. Gabriella-Gloria- Grete nuttis, samuti ka Harry-Herden-Hans, kes arvas et nüüd ongi lõpp! Kuid ei. Niipea, kui härra tahtis poisi ahju lükata, et teda ennem pisut grillida, tegi tüdruk kiire liigutuse ning ahju lendas hoopis vanamees. Harry-Herden-Hans lõi ahjuukse kiirelt kinni. Lapsed tundsid meeletut kergendust. Nad hakkasid kiiresti mõtlema, kuidas koju tagasi saada. Otsustasid, et hakkavad jalgsi minema.
lävel seisma jääb. 2.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! 3.Kop-kop lahti tee! Metsas kuri jahimees! Jänes tuppa tule sa, anna käppa ka! LISA2 MUTIONU PIDU 1.Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, :,: Kadakpõõsa juure all Eluruum tal sügaval. :,: 2. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, :,: Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. :,: 4. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel põhjapõder, :,: Siis kõik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. :,: 5. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, :,: Kaaren karumarju sõi, Kull see kurejooki jõi. :,: 5. Põder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, :,: See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. :,: ORAVATE HÜPPEVÕISTLUS 1. Oravatel täna toimub äge hüppamise võistlus, Kaugushüpe, kõrgushüpe, kõige lõpuks kolmikhüpe. 2. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. 3
Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama - keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi ka hapupiimaga. Eesti talurahva toidusedelis olid haruldased munatoidud. Piimatoodetest kasutati rõõska, eelmainitud hapupiima, võid ja kohupiima. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe kasutati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Piduroaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta tagant Tallinna ümbrusest. (Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) 2.VENEMAA Vene köögi alustalaks on suur vene ahi, milles toidud hauduvad kaua ühtlasel jahtuval
tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta
eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluksverivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse.Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit
tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. Lihaga keedeti ka kapsasuppi, suitsuliha pandi herne- ja oasupisse. Soolatult jõudis lauale silk, värske kala oli tavalisem rannas ja suurte järvede ääres. Eestile eripärane kalatoit on vürtsikilu, mille valmistamisviis pärineb paarisaja aasta
annaabi.ee 
