Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu. Rakenduvad kiirendusreleed KA3 ja KA4, avades oma kontaktid kiirenduskontaktorite KM4 ja KM5 mähiste ahelas. Kui ankru pöörlemiskiirus on vähenenud nullilähedaseks, rakendub üks pidurdusreleedest ja suleb oma kontakti, mille kaudu saab toite pidurduskontaktor KM3 ja tema sulguv jõukontakt shunteerib pidurdustakisti R2. Toite kaotab kiirendusrelee
ligikaudselt võrdseks 1,1...1,2 kordse el.mootori inertsimomendiga siis kontrollime oma tulemust: = 1,1 ... 1,2 × 1,1 × 3,0 = 3,3 × 2 3.34 × 2 VASTUS: pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment on: 3,34 kgm2 ÜLESANNE Nr. 2 (Variant 7) 1) Arvutada rööpergutusega alalisvoolumootori käivitusreostaat eeldusel, et mootor on käivitamise hetkel koormatud momendiga Tst=0,85Tn . 2) Arvutada mootori pidurdustakisti vastulülituspidurduseks nimikiiruselt ankruvoolu suuna muutmisega. Mootori nimiandmed: Nimipinge Un= 440 V Nimivõimsus Pn= 42,0 kW Nimipöörlemissagedus nn= 1000 min-1 Nimivool In= 172 A Nimikasutegur n= 84,5 % LAHENDUS Leiame niminurkkiiruse × = 30 ×1000 = = 104,7 -1 30 Arvutame ankruahela takistuse 0,5 × × (1 - ) 440 0,5 × × 1 - 0,845 = 0,198
Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. Koormuse pinge ja voolu reguleerimiseks kasutatakse reostaate ja lülititalitluses pooljuhtseadiseid. Lüliti eeliseks võrreldes pidevatoimelise regulaatoriga, nt. reguleeritava takisti või võimenditalitluses transistoriga, on väiksem energiakadu (joonis 4.12)
pöörlemissuuna muutmine; kiirenduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelast välja käivitustakisti või reostaat. Kiirenduskontaktoreid võib olla juhtimisskeemis rohkem kui üks; kiirendusrelee kiirenduskontaktori tööd juhtiv relee; pidurduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelasse pidurdusvoolu piirav pidurdustakisti; pidurdusrelee pidurduskontaktori tööd juhtiv relee. 1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed. Elektriajamite juhtimise kontaktskeemides on kasutusel hulgaliselt mitmesuguseid tüüpsõlmi, milliste vajalikul viisil ühtseks juhtimisskeemiks ühendamisel saamegi vajaliku juhtimisskeemi. Järgnevalt vaatlemegi sagedamini kasutatavaid tüüpsõlmi. 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed. Asünkroonmootori reversseerimiseks tuleb muuta tema pöörleva magnetvälja
minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist, tuleb energia hajutada, mida võib teha seda energiat salvestades või muundades teiseks energialiigiks. Selleks on mitu võimalust [23]. Võimalik on tagastada elektrienergiat toitevõrku, kus see energia tarbitakse ära teiste võrku ühendatud tarbijate poolt seda nimetatakse elektrienergia rekuperatsiooniks. Elektrienergia muundada soojuseks, lastes elektrivoolul kulgeda läbi pidurdustakisti (elektrivoolu läbimisel läbi aktiivtakisti eraldub soojusenergiat). Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele. Kuna aga selline lahendus on
Viimasena sulgub kontakt K3 ning mootori talitlus jätkub voolu-kiiruse loomulikul tunnusjoonel. Takistite astmelise lülitamise asemel saab kasutada ka sujuvalt liugkontaktiga reguleeritavaid takisteid. Suurtel vooludel ja võimsustel on reguleeritavate takistite kasutamine liugkontakti väikese töökindluse tõttu raskendatud. Alalisvoolumootori reostaatpidurdusel lahutatakse mootor kontakti K abil toiteahelast ning lülitatakse kontaktiga K4 sisse pidurdustakisti Rp. Pöörlev masin alustab tööd generaatorina, voolu suund muutub vastupidiseks ning kiirus väheneb vastavalt pidurdustunnusjoonele 4. Pidurdamise intensiivsus sõltub pidurdustakistuse ja ankruvoolu suurusest. a) b) ω S ωn
protsessid tekitavad tlruutrduri ja mootori įiherrduskaabļis mahtuvuslikku voolu. tnis koorrriab nil sagedusmuundurit kui ka toitevõrktr. Vooltr tttgevus sõltub nruunduri puĮsilaius- rnociulatsiooni sagedusest ja kaabli nraļrtuvusest. Viirnarre sõltub kaabļi tüübist, isoļatsioorrirrraterjalist. varjestusest kaabli pikkusest ja selle paigalciusviisist. Riilrmaajanii puhui on otsĮĮStava tähtsusega nrootoreid įįherrcįavate kaablite kogupikkus. Pidurdustakisti valik. Pidurdustalitluses töötava sagedusttruuncuri puhr-rl kasutatakse liig-ce pidurdusenergia hajutamiseks pooljuhthilitiga kommuteeritavat pidurdustakistit (vt. 5. ptk.). Pidurilüliti koos pidurdustakistiga lüļitatakse rõöbiti alalispinge valrelüliga nirrg t'akettdatakse tööle julrul, kui vahelüli alalispinge kasvab teatud läviväär1trseni. Sisseļülitatird pidurdustakisti ļrajutab muutrdttri vaļrelįįli energiat ja alandab koirdensaatori pirrget. Kestva pidurdrisprotsessi
saab hajutada ainult siis, kui energial on nö kuhu minna. Võimaldamaks mootori aeglustamist, tuleb energia hajutada, mida võib teha seda energiat salvestades või muundades teiseks energialiigiks. Selleks on mitu võimalust [6]: Võimalik on tagastada elektrienergiat toitevõrku, kus see energia tarbitakse ära teiste võrku ühendatud tarbijate poolt seda nimetatakse elektrienergia rekuperatsiooniks. Elektrienergia muundada soojuseks, lastes elektrivoolul kulgeda läbi pidurdustakisti (elektrivoolu läbimisel läbi aktiivtakisti eraldub soojusenergiat). Energiavahetus mitmemootorilistes rakendustes (pidrudusenergiaga toidetakse teisi sama muunduriga ühendatud mootoreid) Dünaamiline pidurdus, kus koormuse kineetiline energia muundatakse soojuseks mootoris endas. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on elektrienergia saadavus kõigile samasse võrku ühendatud seadmetele
rekuperatiivpidurdus majanduslikult otstarbekas, välja arvatud juhul, kui mootorit toidetakse piiratud võimsusega akupatareist. Dünaamiline pidurdus. Erinevalt rekuperatiivpidurdusest ei tagastata dünaamilisel pidurdusel pidurdustakistisse antud elektrienergiat toitevõrku. Väikese pidurdusenergia puhul on odavam kasutada täiendava muunduri asemel pidurdustransistori ja välist pidurdustakistit. Dünaamilise pidurduse korral muundatakse elektrienergia pidurdustakistis soojuseks. Pidurdustakisti on alalisvoolu vahelüliga muundurite põhikomponent, mis hajutab pidurdusel vabaneva energia. Pidurdusahela takisti võtab vastu alalisvoolulülisse tagastuva pidurdusenergia ning vähendab sellega koormuse võimsuskadusid. Kuna pidurdusenergia pole tavaliselt pidev, vaid esineb ainult teatud ajavahemikel, siis võimaldab see asjaolu määrata pidurdustakisti võimsuse P järgnevalt: P > Prms,
LC-silufilter, mis on sobiv suuremate koormuste korral ja mis tagab kõrgema kasuteguri. Keerukuselt kolmas on pingereguraator, mis teostab pinge regureerimist pulsi laiusmodulatsiooniga. Kui kasutakse pingereguraatorit siis kaob vajadus pinge regureerimine alaldis. Mootori ja vaheldi vahele ühendatavad induktiivsused on vaheldi väljundpinge hüpete silumiseks. Küllalt sageli sisaldab alisvoolu vahelüli ka pidurdustakistit, mis lülitatakse sisse mootori pidurdamiseks, pidurdustakisti hajutab mootori pidurdusenergiat ja väldib pingetõusu filtri ja pinge tõusu. Asünkroonmootorite toiteks kasutatavad sagedusmuunditele esitatakse järgmised nõuded: 1. Väljundpinge peab olema võimalikult lähedane siinuselisele, sest impulsilised pinged tekitavad täiendavaid kadusid harmooniliste toime tõttu. 2. Mootori kiirendus ja pidurdusajad peavad olema muudetavad. 3. Väljundpinge regureeritavus vastavalt valitud mootori pinge sageduse karakteristikale.
annaabi.ee 
