17. Väsimus. Väsimus kui organismi kaitsemehhanism. Väsimus kui kompleksne ilming, väsimusseisundi tekke perifeersed ja tsentraalsed faktorid. Pidurduse teke ajurakkudes, selle seos energeetiliste protsessidega. Hüpoglükeemia toime ajurakkude energiaga varustamisele. Glutamiinhappe ainevahetus ajus, gammaaminovôihappe roll pidurdus- seisundi kujunemisel. Aminohapete ainevahetus kehalisel tööl ning selle mõju serotoniini produtseerimisele ajurakkudes. Serotoniini seos pidurdusseisundi tekkega. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid anaeroobse iseloomuga kehalisel tööl: fosfokreatiini varude mahtuvus ja ammendumine skeletilihases, laktaadi kuhjumine lihasrakku, pH langus, selle môju glükogenolüüsi raja ensüümide aktiivsusele, aktomüosiini ATP-aassele aktiivsusele, Ca2+ ioonide sidumisele troponiini poolt, Na+-K+ -ioonide transpordile läbi rakumembraani. Lihase
Endokriinsüsteem – hüpotalamus (peaaju) – erinevate hormoonide kontsentratsiooni muutused, veetasakaalu regulatsioon Hingamissüsteemi ja südame talitluse aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju kõrgemate osade ja seljaaju vahel) Soojuse teke ja termoregulatsioon – hüpotalamus Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel tööl – autonoomne närvisüsteem Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile: väsimus Väsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-s Ületreening on seotud muutustega autonoomse närvisüsteemi talitluses Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu langus, kehakaalu langus, unehäired, emotsionaalne tasakaalutus jne Parasümpaatiline ületreenitus – SLS ja vererõhu langus puhkeseisundis, väga kiire väsimuse teke kehalisel tööl
Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsiooni seisund on olulisel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Anne-Ly Padrik HT-16 Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. Retikulaarformatsioon on tihedasti seotud KNS teiste osadega. Suuraju
See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist. Retikulaarformatsiooni seisund on olulisel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. 50. Teadvuse aktiivsuse regulatsioon. Ärkvelolek ja uni Teadvuse aktiivsuse regulatsiooniga tegeleb retikulaarformatsioon. Une puhul saab eristada üksteisest erinevaid staadiume. Lihtsamaiks ja vanimaks une sügavuse kriteeriumiks on und katkestava äratusärriti intensiivsus
3) Serotoniini (5-hüdroksütrüptamiini) toime närvirakkudele; 4) Keha süvatemperatuuri tõus. Perifeerne väsimus on tingitud tööpuhustest muutustest lihase tasandil. 1) Energeetiliste substraatide ammendumine lihases; 2) Ainevahetusproduktide kuhjumine lihasesse. 3. Pidurduse teke ajurakkudes, selle seos energeetiliste protsessidega: 4. Hüpoglükeemia toime ajurakkude energiaga varustamisele: 5. Glutamiinhappe ainevahetus ajus, gammaaminovõihappe roll pidurdusseisundi kujunemisel: 6. Aminohapete ainevahetus kehalisel tööl ning selle mõju serotoniini produtseerimisele ajurakkudes: 7. Serotoniini seos pidurdusseisundi tekkega: 42 Maris Kallus KKS 2010 8. Väsimusseisundi tekke perifeersed biokeemilised aspektid anaeroobse iseloomuga
ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist. Retikulaarformatsiooni rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. 15 Retikulaarformatsiooni seisund on olulisel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone.
kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Võrkmoodustuse seisund on suurel määral mõjutatav farmakonidega. Näiteks üldtuimestajad toimivad sel teel, et kutsuvad retikulaarformatsiooni rakkudes esile pidurdusseisundi, samuti mõjuvad paljud rahustid. Ammoniaak seevastu, ärritades kolmiknärvi lõpmeid ninas, kutsub selle kaudu esile retikulaarformatsiooni rakkude tugeva erutuse ning seeläbi ka suuraju koore aktiveerumise. Retikulaarse moodustise pikad projektsioonisüsteemid neuronid - mille aksonid tõusevad esiajju või laskuvad seljaajju reguleerivad kesknärvisüsteemi keerulisi funktsioone, sealhulgas valu tajumist ja kehahoiaku kontrollimist ning ärkvelolekut
annaabi.ee 
