võimkonda, mis ulatus Põhjalaheni. 1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sealhulgas Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt
Liider Liider Liider SUURUSELE (area of job freedom) Ametialase vabaduse piires iseloomustab osalust KONTIINUUM (continuum- pidevustik), juht valib vastavalt olukorrale sobiva liidristiili ja osalusviisi. Ametialase Alluvad vabaduse Alluvad Alluvad määr
1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse tverikarjalased. 6 Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sh Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt
Osa karjalasi liikus 11.-12. sajandil idaslaavi ülemvõimu ees taandudes põhja, kus elasid saamid, samuti liiguti ka itta. Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal segunesid karjalased põhja suunas liikunud vepslastega. Nii tekkisid aunuse- ja lüüdikarjalased. Karjala asustus levis ka lääne suunas. Soome põhja poole surudes segunesid karjalased seal itta liikunud hämelaste ja pärissoomlastega ning panid nõnda aluse savolastele. (Uibopuu, 1984) Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt. Asuti peamiselt Tveri piirkonda
4. alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisav intelligentsus tase ja tehnilised teadmised) 5. osalejad peavad suhtlema häireteta 6. mõlemad osapooled ei tohi tunda oma positsiooni osaluse tõttu ohus olevat 7. alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena positsiooni ohutus 8. osalusealused otsused peavad vastama antud rühma ametialase vabaduse suurusele. Ametialase vabaduse piires iseloomustab osalust KONTIINIUM- pidevustik- juht valib vastavalt olukorrale sobiva liidristiili ja osalusviisi. Õiguste ja võimu delegeerimine on osaluse suurendamise eelduseks, mille tulemusena suureneb alluvate eneseusaldus ja nad tegutsevad edukamalt. Paljud juhid aga kardavad seose sellega oma õiguste vähenemist = vähenevat võimu. Osaluse vastu on ka mõned juhid, kes ei suuda kohaneda tänapäevaste juhtimise põhimõtetega. Nad võivad karta oma võimu vähenemist, staatuse langust. Mõned juhid pole piisavalt
Novgorodi võimkonda, mis ulatus Põhjalaheni. 1595 sõlmitud Täyssinä rahuga sai Rootsi enda kätte ka praeguse Soome põhjaosa (sh Lapimaa). Eelneva sõja käigus oli Rootsi ajutiselt okupeerinud ka kannase idaosa ning osa sealseid karjalasi pages uue võimu eest Tverimaale. Nõnda said alguse Tveri karjalased. Nii kujunes muistsete karjalaste asuala lõhestav piir katoliikliku (hiljem luterliku) Rootsi (sh Soome) ja õigeuskliku Novgorodi (hiljem Venemaa) vahel. Varasem läänemeresoome pidevustik jagati poliitilise (ja ühtlasi kultuurilise) piiriga kaheks - piirist läände jäänutest said soomlased (luterlased), itta jäänutest aga karjalased (õigeusklikud). Stolbovo rahuga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku alad (Käkisalmi lään) ning praeguse Põhja-Karjala. Rootslased hakkasid oma uutele alamatele luterlust peale suruma ning tõstsid makse. See viis karjalaste massilisele lahkumisele Rootsile loovutatud aladelt
annaabi.ee 
