veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming • Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa
niisutas huuli ja silitas habet. Juba puudutati kaant ta jõudis veel käed rinnale panna keegi ei märganud et nüüd oli parem käsi vasaku peal. ,,Elulootus" analüüs · Enne seda kui viimast korda kirst avati ja kui pillimehed olid juba kaks korda mänginud, kohendas ta lipsu, niisutas huuli ja silitas habet. Siis puudutati kirstu kaant. Käed olid kõhupeal. Keegi ei märganud, et nüüd oli parem käsi vasaku peal. Huvitavat · Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. · Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. · Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. · Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Klipp http://www.youtube.com/watch?v=6-vzNmhRXys&feature=player_embedded Kasutatud kirjandus
selle koguta oleks pilt sajandi esimese kümnendi luulest äärmiselt nukker. „Tuulemaa“ lähiümbrus on aga lüürikaraamatutest isegi vaesem, kui „Elu tule“ oma. Gustav Suitsu viimane ehk neljas põhikogu oli Eesti luule üldises arengus küllaltki vähem oluline kui tema varasemad luuleraamatud. 20. sajandi kahel esimesel aastakümnel suutis ta ajajärgu põhisuundmusi ja hoiakuid väljendada erksamalt, pidevamalt ja jõulisemalt, kui kes tahes muu kaasaegne eesti lüürik. Kogu Gustav Suitsu loomingus, kuid eriti „Tuulemaa“ perioodist alates kirjutatud armastuslüürikas, tuleb selgesti esile isikulooline taust ja käsitlus saavutab eesti lüürikas varem olemata kontreetsuse. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võime öelda, et Gustav Suits on Eesti luule üks suurimaid klassikuid. Ilma Suitsuta oleks Eesti luule märkimisväärselt igavam ja üksluisem. Tema looming on ta
Draamateatris näitlejana. Ta mängis seal mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast laval legendi. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kaks Ants Lauteri nimelist näitlejapreemiat ja teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka Juhan Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia ja Juhan Liivi luuleauhinna. Luuletusi hakkas ta pidevamalt kirjutama 1965. aastal. Tema luule on avaldanud mõju väga paljudele üle mitme aastakümne. Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv
"Loomingu" toimetaja. Looming Artur Alle esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911. See ilmus samal aastal " Postimehe " kirjakogus "Oma maa ". Ta läkitas veel nimetatud väljaandele mõned luuletused, aga need jäid avaldamata tänu kunstilisele abitusele. Järgmisel aastal tõi aga " Noor-Eesti " IV album ära juba ilmekama luuletuse " Siis kui veereb päike ", millele ajapikku lisandus perioodikas juba pidevamalt uusi värsse. Enne kodumaale naasmist avaldas ka " Siuru " I album, mõned Tuglase valduses olnud luuletused. " Siuru " väljaandel ilmus 1918. a. hilissügisel luuletaja esikkogu " Üksinduse saartele ". Tähelepanu äratas Alle eruditsioon ja uudne ainestik, mille tõi eesti luulesse antiikmüütide, piiblilegendide või renessansiajastu motiivide tõlgendajana. Need luuletused mõjusid enamasti raamatulike stiliseeringuta.
Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse. Juhan Viiding oli edukas näitleja - tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema
Sageli said koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või tusijoonistuses ning estampidele. Ado Vabbe5 linoollõikemappide eeskujul tegid 1920. aastal analoogilisi mappe ka mitmed ,,Pallase" õpilased, sealhulgas Viiralt. Tema rohketest linoolõigetest läks mappi selle lõplikul kujul kaheksa tugevamat tööd. Nende kõrval sünnib teisigi märkimisväärseid töid (nt ,,Skulptor", linoollõige). Sügavtrükitehnikates hakkab Viiralt pidevamalt töötama pärast Dresdeni kunstniku Georg Kindi asumist ,,Pallase" graafikaõpetaja kohale 1921. aasta oktoobris. 1921. aasta sügisest 1922. aasta algusest pärineb hulk lehti kuivnõelas ja ofordis. Võrreldes linoollõigetega, milles grotesksuseni teravdatud ilmekus, rahutu, sageli murtud vormikõne ja pateetiline valguskiirgus on ekspressionistliku iseloomuga, kujutavad sügavtrükilehed endast enamasti realistlikke portree- või figuurietüüde, tehnilisi katsetusi. 1
loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab." St, et ükskõik, mida sa ihaldad, kui sa seda saavutad, siis sa oled õnnelik ja mida pidevamalt sa seda saavutad, seda õnnelikum sa oled. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks
annaabi.ee 
