on ise asi. Kuid mõnes mõttes ongi eesmärkide seadmine olulisem, kui nende täitmine, kuna tekib mingi siht, mille poole püüelda. . Eesmärke on erinevaid: pikaajalised, ühest päevast lähtuvad ning veel utoopilised eesmärgid, jne. Loetelu võiks veel pikalt jätkata, kuid põhiline on eesmärkide seadmise mõte. Nad aitavad elus edasi liikuda, kas siis neid täites või ebaõnnestudes. Igal juhul on eesmärgid justkui pidepunktideks, mille poole püüelda. Ma usun, et iga inimene on loonud endale või vähemalt peas mõelnud nn kaalulangetamisplaani, kuid lõviosal jääbki see pelgalt mõtteks. Samas annab selline eesmärkide täitmine siiski indu juurde ning mingil määral toovad ka luhtunud eesmärgid kasu. . Mis puudutab pikaajalisi eesmärke, siis võrreldes lühiajalistega, on need palju keerukamad
tseremoonia juurde. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopalikud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel keelpillid- viiul, kitarr-, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse. Tähtsal kohal on tänini hõimud lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel. Euroopa muusika 2 Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli Gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusika zanrid, kus esiplaanile tõusis
metallkarkasside kasutamine. Ehitusmaterjalid: raud, teras, raudbetoon, klaas, kivi (sh krohvimata maakivi, telliskivi) Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism Funktsionalism Konstruktivism Art deco Orgaaniline arhitektuur Brutalism
Seepärast peaks õpetaja arendama laste erinevate hingelaadide suhtes tunnetusvõimet ja oskama neid ka õppetöösse kaasata. Nii muutub isegi näiteks arvutama õppimine tunduvalt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks, kui õppetunnis arvestatakse ka laste temperamenditüüpe. Neli klassikalist temperamenditüüpi - koleerik, sangviinik, melanhoolik ja flegmaatik - on sealjuuures ainult pidepunktideks. 3.5 Antroposoofia ei ole õpetus Hea õppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada
keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või hoopis tantsusammudest tekkivad helid, kuid näib olevat selge, et muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest, tavadest. Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Euroopa tänapäevase muusika ajalugu algas varasel keskajal. Selle olulisteks pidepunktideks oli gregoriuse koraali kodifitseerimine, mille ülesmärkimisest arenes omakorda välja noodikiri. Kuni 18. sajandini võib rääkida Euroopa muusikast kui kindlaksmääratud vormis ja ettenähtud otstarbeks loodud liturgilisest või (vähemal määral) ka ilmalikust muusikast, millele liitus muidugi ka erinevate Euroopa rahvaste rahvapärane muusika. Alates 19. sajandist kujunesid välja muusikazanrid, kus esiplaanile tõusis autori/helilooja
tehnoloogiad ja institutsioonid. Ka on üleilmastumist vaadeldud rahvusriigi kaudu: 19.sajandil kerkis üleilmastumise kandjaks rahvusriik, teisenemise käigus on rahvusriik alates 20.saj keskpaigast oma tähtsust hakanud kaotama. Robbie Robertsoni teooria kohaselt jaguneb globaliseerumine kolmeks perioodiks: pärast 1500.aastat regionaalkaubanduse globaliseerumine, pärast 1800.aastat industrialiseerimine ja pärast 1945.aastat. Samuti määratlus, kus olulisemateks pidepunktideks on 15.saj lõpp, II ms lõpp ja 1980ndad. 19.sajandi algusesse alguspunkti pannes järgmiselt: I faas 1820- 1914, maailmasõdadevaheline deglobaliseerumine, II faas 1945-1973 ja sellele järgnenud neoliberalistlik faas, mis kestab ehk tänaseni; omaette piiritlus oleks võinu olla ka 1989- 1990.aastates. 7. Üleilmastumise eeldused: tehnoloogia ja institutsioonid. Kuni 15.sajandini oli tehnoloogia areng Euroopas väga vähene, eranditeks Rooma riigi areng kuni 2.sajandini ja lagunemiseni 5
Ehitustehnika: sardbetoonist ja terasest pingtarindid, terasraam ja betoon, kivimüüritis, teraskarkass, kandvad fermid, terasest väliskarkass ja pinguldav kate. Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernism, mis arhitektuuriterminina kerkis esile kahe maailmasõja vahelisel ajal ja tähistab kõige laialdasemalt moodsa arhitektuuri väljakujunemist kõigis tema väljendustes. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Nendesse kätketud arengu paremaks mõistmiseks on oluline peatuda ka teistel 20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco
annaabi.ee 
