Kahekordsel pügamisel pöetakse põhikarja lambaid kevadel ja sügisel. Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt (tallevillatoodang, ca 1,3-1,5 kg), mis ajaliselt langeb mai, juuni, juuli kuusse. Lammaste tervise seisukohalt on parim lammaste kahekordne pügamine. Kuid kuna tänapäeval villa realiseerimisest saadavad sisetulekud on madalad, siis eelistatakse lammaste ühekordset pügamist. Ühekordselt pügamisel pöetakse lambaid Eestis sõltuvalt karjas kasutatavast pidamistehnoloogiast kas kevadel (aprill, mai, juuni) või sügisel (september, oktoober, november). Mõlemal pügamisajal on omad eelised ja puudused. Kevadisel pügamisel on lambad soojadel suvekuudel lühema villaga ja lambad higistavad sel ajal vähem. Samal ajal talvekuudel on neil seljas pikem vill, mis teatud tingimustel võib olla eeliseks, kuid ka puuduseks (märgades lautades vill imab vett, lammaste vill muutub märjaks ja suureneb lammaste külmetuse ja
18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: · loomade liigist, vanusest ja arvust; · hoiustamisperioodi pikkusest; · pidamistehnoloogiast; · allapanu liigist ja kogusest; · laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad. Sigade vedelsõnnikut võib hoiustada sigala põranda all või väljas- pool lauta ehitatud spetsiaalses vedelsõnnikuhoidlas 19. Sigalate ventilatsioon (loomulik, sundventilatsioon, alarõhu- ja ülerõhusüsteem).
18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: • loomade liigist, vanusest ja arvust; • hoiustamisperioodi pikkusest; • pidamistehnoloogiast; • allapanu liigist ja kogusest; • laudast (vajadusel ka lauda territooriumilt) kogutava reovee hulgast; a) Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. b) Tahesonnikuhoidlad. c) vedelsõnnikuhoidlad. Sigade vedelsõnnikut võib hoiustada sigala põranda all või väljaspool lauta ehitatud spetsiaalses vedelsõnnikuhoidlas 19. Sigalate ventilatsioon (loomulik, sundventilatsioon, alarõhu- ja ülerõhusüsteem).
Tõug määratakse hobustel (peamiselt) ema tõu järgi. Puhasaretus puhasareuse eesmärgiks on puhasaretuse teel parandada , säilitada ja täiustada olemasolevat tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3. sugulasliinide (inbredliinide) aretus ja tõusisene ühendamine 4. perekondaretus TORI TÕUGU HOBUSTE TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Tori hobuste tõuraamatut (edaspidi "tõuraamat") peab Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi EHS), kes vastutab sissekannete eest
lüpsilehma kohta. Hoidla laguuntüüpi või tünnhoidlad, toimub segamine ja pumpamine, vettpidavuse kontrollimiseks paigaldatakse ringdrenaaz, külma eest kaistud täitmistoru. Virtsa ja vedelsõnnikuhoidlad peavad olema ammoniaagi lendumise vähendamiseks kaetud kergkruusa, hekselpõhu, rapsiõli kihiga, membraankattega, õhutihe telkkatusega või muu kattega. Hoidla mahutavus sõltub loomade liigist, vanusest ja arvust, hoiustamisperioodi pikkusest, pidamistehnoloogiast, allapanu liigist, niiskusest ja kogusest, lauta tuleva reovee hulgast. Veeseaduse järgi peab laudal, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis mahutaks vähemalt 8 kuu sõnniku- ja virtsa. Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad ning olema ehitatud nii, et sademed ja pinna ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse. Ammoniaagi lendumise vähendamiseks peab vedelsõnniku-
kevadel ja sügisel. Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt (tallevillatoodang, ca 1,3-1,5 kg), mis ajaliselt langeb mai, juuni, juuli kuusse. Lammaste tervise seisukohalt on parim lammaste kahekordne pügamine. Kuid kuna tänapäeval villa realiseerimisest saadavad sisetulekud on madalad, siis eelistatakse lammaste ühekordset pügamist. Ühekordselt pügamisel pöetakse lambaid Eestis sõltuvalt karjas kasutatavast pidamistehnoloogiast kas kevadel (aprill, mai, juuni) või sügisel (september, oktoober, november). Mõlemal pügamisajal on omad eelised ja puudused. Kevadisel pügamisel on lambad soojadel suvekuudel lühema villaga ja lambad higistavad sel ajal vähem. Samal ajal talvekuudel on neil seljas pikem vill, mis teatud 20 tingimustel võib olla eeliseks, kuid ka puuduseks (märgades lautades vill imab vett,
Tallesid pügatakse esmakordselt ca 6 kuu vanuselt (tallevillatoodang, ca 1,3-1,5 kg), mis ajaliselt langeb mai-, juuni-, juulikuusse. Kahekordsel pügamisel pöetakse põhikarja lambaid kevadel ja sügisel. Lammaste tervise seisukohalt onparim lammaste kahekordne pügamine. Kuid kuna tänapäeval villa realiseerimisest saadavad sisetulekud on madalad, siis eelistatakse lammaste ühekordset pügamist. Ühekordselt pügamisel pöetakse lambaid Eestis sõltuvalt karjas kasutatavast pidamistehnoloogiast kas kevadel (aprill, mai, juuni) või sügisel (september, oktoober, november). Mõlemal pügamisajal on omad eelised ja puudused. · Kevadisel pügamisel on lambad soojadel suvekuudel lühema villaga ja lambad higistavad sel ajalvähem. Samal ajal talvekuudel on neil seljas pikem vill, mis teatud tingimustel võib olla eeliseks, kuid ka puuduseks (märgades lautades vill imab vett, lammaste vill muutub märjaks ja suureneb lammaste külmetuse ja
annaabi.ee 
