Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1
vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. ,,Sein" ja ,,sollen" (olema ja pidama) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused on sellised laused, mis sisalavad tähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Õiguskord on ka sotsiaalse liigina pidamiskord. Tegusõna ,,paenduma" eristab õigust teistest nähtustest. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine on seotud normatiivse funktsiooniga. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu. Õigusnorm lubab, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on seega käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Nad pole tõesed ega väärad
suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest. Normatiivsuse kontroll – seadus vastab Põhiseadusele või mitte? Jurisprudentsi küsimus. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, ehk õigusaktide loomine on seotud neid
4 Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne. Normil on formaalne kehtivus, mis on saavutatud õigusloome kaudu. Õigusnormatiivsus seisneb selles, et on vastavuses põhiseaduses kehtestatud tingimustele ja nõuetele ... Lepingud, mis on vastuolus seadustega, on tühised. TSÜS. Õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane: 1
Tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset ja põhimõttelist alget. 2. Õigusnormi funktsioon Õigusnormid on pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses lause vorm õiguslause sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta pidamislaused. Õiguskord sotsiaalse korra liigina pidamiskord. Õigusnorm ei väida millegi olemasolu vaid lubab midagi teha, kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole tõesed või väärad, need on kas kehtivad või mittekehtivad. Õigusnormi ülesanne on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldiselt, kättesaadavalt ja mõistetavalt käitumisreegleid.
juriidiline tunnetus on kompleksne tunnetus. Transformatsiooniliigid: - Transformatsioonid väljaspool õigust; - Transformatsioonid õiguses – üldise transformatsiooni erijuht, leiab aset siis, kui järeldus kehtiva õiguse üle on tuletatud transformatsiooni eeldustest, millest ükski ei väljenda või ei maini kehtivat õigust. Väline transformatsioon tähendab seda, et tõsiasjadest (faktid, mitteõiguslikku tähendust kandev „pidamiskord“) jõutakse õiguslikku tähendust kandva „pidamiskorrani“ (so kehtiv õigus - vastavate kriteeriumide täitmisel peab vastavat normi õiguse seisukohast järgima). Kirjeldatud transformatsiooni on võimalik esitada valemina: S1 … Sn (alused) olemasolul on käitumisreegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn. Seega peavad eksisteerima teatud alused (valdavalt väärtused), et jõuda pidamiskorrani õiguslikus tähenduses.