F-jud, q-keha laeng saame E. (E=F/q) Positiivse punktlaenguga vljatugevus on positiivne, negatiivsel negatiivne. positiivse laenguga keha korral e-vektor suunatud sellest kehast eemale. negatiivselt laetud keha elektrivlja e-vektor on suunatud keha poole. Vljatugevuse hikuks on 1 njuuton kuloni kohta ( 1 N/C) Raskusvlja tugevuseks on vaba lagnemise kiirendus. Elektrivljas kehtib SUPERPOSITSIOONPRINTSIIP e. liitumise phimte. (e. vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuse vektoriaalse summaga) Lihtsalt e-vektoreid tuleb liita. ELEKTRIVLJA JUJOONED. Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on e-vekto suunatud piki selle joone puutujat. Raskusju vlja nim. HOMOGEENSEKS.-selle vlja jujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. T ELEKTRIVLJAS, POTENSIAALNE ENERGIA. T=ju ja nihke korrutis. Potensiaalne energia- vli, milles t ei sltu liikumistee kujust.On tingitud keha vastastikmjust teiste kehadega vlja vahendusel.
ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. Kiirgusbilanss on maale saabunud ja maalt lahkunud kiirgusvahe. Tuul on hu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida phjustab hutemperatuuri ja hurhu ebahtane jaotus. Fn on mestikualadel puhuv soe ja kuiv tuul. Mistraal on klm tuul, Vahemere res. Boora on klm tuul, Musta mere res. Mussoon on psiv tuul, mis puhub 2x aastas suunda muutes. Jugavool on suurtest temperatuuri erinevustest phjustatud tugev horisontaalne huvool, mis esineb troposfri krgemates kihtides lhistroopilistel laiustel. Briis on suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Hoovus on mere vi suure jrve vee psiv horisontaalne liikumine. Hoovused jagunevad: klmad- ja soojad hoovused.
KEHAD VEDELIKUS JA GAASIS *Vedelikus vi gaasis kandub rhk edasi igas suunas hte viisi. Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20)
okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut vi seistes vahipostil 165 valvetornil, mis mbritsesid linna
ja ei suuda vastu hakata vi erineb ta kigist mingil mral. Vaikimine ei ole alati kuld ja kannataja peaks koheselt teatama kiusamisest petajale vi vanematele. Kui ohvrit piinatakse liiga jhkralt ja vga tihti, vib olukord minna lausa vga tsiseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine. Vgivalla tekkimine koolis vib olla phjustatud isegi hest snast vi tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis vib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti elnud. Raamatus ''Kuidas elad, Ann?'' hakkas Rita koolis Anniga kaklema, kuna Ann oli Ritale halvasti elnud. Selliste tlide vltimiseks tuleks enne melda, mida elda teisele. Samas kui tekib vgivald, tuleks see koheselt lpetada ja ra leppida vastaspoolega, et jrgmisel korral enam arusaamatusi ei tekiks.
Elektrivli on elektromagnetvlja piirjuht. Elektrivlja tugevus ehk elektrivljatugevus on fsikaline suurus, mis vrdub antud vljapunkti asetatud punktlaengule mjuva ju ja selle laengu suhtega. Kui me thistame elektrivlja tugevuse thega E! ja mthikuks SI- ssteemis on volti meetri kohta (V/m), vime kirjutada E=F/q Vljade superpositsiooni printsiip-elektrivljas kehtib superpositsiooniprintsiip e. liitumsie phimte.Selle kohaselt vrdub laengute ssteemi vljatugevus ksikutest laengutest phjustatud vljatugevuste vektoriaalse summaga.Lihtsamalt eldes E vektoreid tuleb liita. Elektrivlja jujooned - Elektrivlja graafiliseks kirj. kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune. Ligikaudu vib homogeenseks nimetada kahe
Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nhtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra silimist Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale phjusele Lenzi reeglit vljendab miinusmrk Faraday induktsiooniseaduses ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS Endainduktsiooni nhtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on phjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas Juhi induktiivsus L nitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjud tekib selles juhis voolu hikulisel muutumisel ajahiku jooksul II ELEKTROMAGNETVNKUMISED VAHELDUVVOOL JA SELLE KIRJELDAMINE * Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. * Laengukandjate suunatud liikumine on vahelduvvoolu korral vnkumine * Voolutugevuse hetkvrtus i sltub laiatarbelise vahelduvvoolu korral
verevalumeid. Arvatavasti vib just piksega kaasneva magnetvlja arvele kirjutada jalgratturite salaprase hukkumise mitmes paigas. Ettevaatusabinud Et ennast ikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale hoiduda krgetest puudest lagedal vljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tttu (vt vlgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga knelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on kllaga niteid tulekahjude kohta, mis phjustatud vlgulgist TV- antenni!), ahju ktmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming
Kaabel- ja huliinide puhul - liini eritakistus R0 - takistus pikkushiku kohta igeks arvutamiseks tuleb need suurused mrata iges treziimis, temperatuuril 50 - 800C. X = X0 l X0 = ,kus -juhtide vahekauguste geomeetriline keskmine. r - faasi juhi raadius X0 keskmisi vrtusi vib leida tabelist Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta C0 - mahtuvus pikkushiku kohta naturaalhikutes Aktiivjuhtivus on phjustatud koroonaefektist, mida arvestatakse alates 110kV, teistel juhtudel G = 0. Aseskeemi omavate elektrivarustustuse elementide aktiiv- ja reaktiivvimsuse kaod: 2 P = 3I R + U G 2 2 2 Q = 3I X + U B 2 2 Kui vimsused nendes valemites vtta vrdseteks arvutuslikega, siis saadud kadusid nimetatakse arvutuslikeks. Kuna ,siis sltuvad kaod suuresti reaktiivvimsusest.
Domineerivad gram-negatiivsed bakterid. Paljusid isoleeritud baktereid ei ole suudetud identifitseerida. Vga vhe on pinnasele omaseid bakteriliike. DNA ja RNA hbriditsatsiooni andmed nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad. Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus.
annaabi.ee 
