., kuid see ei köida fausti. Mephistopheles arvas, et iga inimese unistus on olla noorem. FAUST II Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri lossi mis asub Pfalzis. Keisri õukond sümboliseerib kogu kodanlikku impeeriumi. Noor keiser ei ole tubli riigivalitseja, teda huvitab ainult riigikassa. Raha vajab ta isiklikeks lõbudeks. Keiser korraldab maskiballi, kuhu on kutsutud ka Mef ja F. F maskeerub rikkuse jumalaks ja Mef annab talle ka võimed. Keiser soovib, et F võluks talle antiikmaailmast Helena ja Parise. F tärkab soov millegi ilusa järele ja ta ei soovi, et Helena lahkuks. II vaatlus Tegevuskoht on F kabinet
Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile. Mõju avaldas ka 1830.aastate alguse revolutsiooniline liikumine Prantsusmaal, Poolas ja teistes Europpa maades, samuti väljaastumised mitmes Saksa riigis. 1832 organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Hambachi lossi varemete juures Pfalzis, kuhu kogunesid mitmesuguste rahvakihtide esindajad, oma saadikud läkitasid kõik vähegi suuremad linnad.Kokku tuli umbes 30 000 inimest. Põhinõudena esitati ühtse Saksa loomine. Saksa rahvusriigi loomine. Rahvusriigi probleem 1848.aasta revolutsioonis Saksa rahvuslik liikumine seadis 1830.-1840.aastail sihiks rahvusriigi loomise, mis kujunes ka 1848.-1849.aasta revolutsiooni peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli aga kaks võimalus. 1
a. toimus esimene Saksa laulupidu, levisid patriootlikud laulud. Saksamaa rahvuslikku ühendamist taotlev poliitiline liikumine tärkas seoses majandusliku arenguga. Saksamaal tekkisid suured tööstuspiirkonnad, rajati raudteed, kujunes uus ettevõtjate klass, keda huvitas maa ühendamine eeskätt majanduslikel põhjustel. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism. Mõju avaldas ka revolutsiooniline liikumine teistes Euroopa maades. 1832.a. toimus Hambach-Fest (pidustused Pfalzis Hambachi lossi varemete juures). See oli ülesaksamaaline rahvakogunemine, kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude. 19.sajandi keskel oli Saksamaa endiselt killustatud, teiste Saksa riikide hulgas olid mõjukamad Austria ja Preisimaa. Mõlemad taotlesid Saksamaa ühendamist ja sellega oma liidrirolli kindlustamist. Saksamaa ühendamise vastu tegutsesid Venemaa ja Prantsusmaa, kes ei soovinud uue tugeva konkurendi kujunemist. Saksa keisririik kuulutati välja 18
Rahvuslik poliitiline liikumine Rahvuslikku ühendamist taotleb poliitiline liikumine tekkis seoses majandusliku arenguga. Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin. Algas raudteede rajamine. Tekkis kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisimaa algatusel loodi 1834a Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat riiki. 1832a organiseerisid saksa liberaalid suure koosoleku Pfalzis. Kokku tuli umbes 30 000 inimest Saksamaa eriosadest. Põhinõudena esitati ühtse saksa riigi loomine. S Saksa rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamiseks oli kaks võimalust: 1) ühendamine dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja võimu alla. Kõigepealt Austria Habsburgid või preisi Hohenzollernid. 2) Saksamaa ühendamine revolutsioonilisel teel. Revolutsiooni puhkemisele Saksamaal andis tõuke 1848 aasta Veebruarirevolutsioon Pariisis
Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kalvinistid koondusid Sveitsi lääne ossa. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadesse ja Sotimaale. Saksamaal leidis kalvinism enim poolehoidjaid Reini äärses Pfalzis. KeskIdaEuroopas saavutasid kalvinistid mõneks ajaks ülekaalu Ungaris, Böömi ja Määrimaal, Poolas ja Leedus. Kalvinism igapäevaelu reglementeerijana Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistusi peeti ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mis tahes lõbustused.
Sveitsi keskosas jäi püsima katoliku usk. Alles 1566. aastal ühendati mõlemad protestantlikud voolud ka vormiliselt (Confessio Helvetica posterior), pannes aluse reformeeritud kirikule. Juba 1559. aastal oli asutatud Genfi Akadeemia, mis seadis eesmärgiks kalvinismi levitamise üle kogu Euroopa. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadesse ja Sotimaale. Saksamaal leidis kalvinism enim poolehoidjaid Reini-äärses Pfalzis. Kesk-Ida-Euroopas saavutasid kalvinistid mõneks ajaks ülekaalu Ungaris, Böömi- ja Määrimaal, Poolas ja Leedus. Anabaptistid. Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik ( Inglismaa) kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga
annaabi.ee 
