30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast
1917. aasta Venemaal: miks sai oktoobripööre võimalikuks? Oktoobripöördele eelnesid rahutused sõjaväes, kaos majanduses, keisrivõimu autoriteedi lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada
Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim
Kui paju lahing oli võidetud, liiguti edasi Valkka, kus asus oluline radteesõlm. 24. veebruariks oli vaenlane Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus said Eesti väed saagiks üle 40 suurtüki. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi, Petseri-Pihkva, Põhja-Läti. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai alguseks, kui saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist, kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Vallutati Kroonlinna eelkindlused ja Pihkva. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu
30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.
30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.
30. jaanuaril peeti Valga lähistel Paju lahing, Pajus oli Punaarmee viimane tugipunkt enne Valgat. Valga vabastamine Punaarmeest oli väga tähtis, sest Valgas asus raudteesõlm. Leppimata ebaõnnestumisega, koondas Punaarmee 80 000 meest juba märtsis 1919 Eesti rindele. Eestlasi oli vastu panna vaid 30 000 meest. Vaenlase ülekaalust hoolimata suudeti säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi Petseri-Pihkva Põhja-Läti Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai algul 1919 kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Eesti pinnal moodustati Ingeri polk, Vene Põhjakorpus ja Põhja-Läti brigaad. Saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist. Eesti sõjavägi vallutas maikuus Kroonlinna eelkindlused, Pihkva jne. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast.
valitsusel õnnestus enamus juhtivatest bolsevnikutest arreteerida ja tänu sellele, Lenini võimu ennetada. Lenin aga põgenes Soome, olles seal septembrini. Oktoobrirevolutsioon ehk Suur Sotsialistlik Oktoobripööre oli 5.-8. novembril toimunud revolutsioon, kus bolsevnikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai algsue Nõukogude Venemaa ja hiljem Nõukogude Venemaa. Vladimir jõudis 7. novembri 1917. aasta hilisõhtul Smolnõisse, kus toimus Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Algul ei tahtud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu. Lõpuks see siiski õnnestus ja tal oli võimalus kokku saada Trotskiga, kes oli bolsevistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal. 8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning
bolševikest, kuid Lenin suutis põgeneda Soome.(BBC) 6 Oktoobrirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon, mis tegelikult oli riigipööre leidis aset 5.-8. novembril, mille käigus bolševnikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Lenin saabus Smolnõisse 7. novembri 1917. aasta hilisõhtul , kus toimus Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Esialgu ei tahetud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu, mille ta vahetas võltsdokumentide vastu kui Soomest Venemaale naasis. Lõpuks tal see siiski õnnestus ning Lenin sai kokku Trotskiga, kes oli bolševistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trosk oli juba allutanud enamus tähtsamad strateegilised punktid Venemaal, mille hulgas oli ka Talvepalee. 1917. aastal 8
annaabi.ee 
