Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga.
vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood imelisest teost, mis leidis aset Kadrioru tiigis. Vee peale oli külmaga õrn jääkoor tekkinud. Kaks last olid petlikule jääle läinud ning sellest läbi kukkunud, olles uppumisele enam kui väga lähedal, ent nad ei saanud hukka, kuna üks naine juhuslik möödakäija, läks neile appi ja tõmbas mõlemad kaldale. Ta oli käitunud vapralt ja ennastsäästmatult, just nagu mõni keskaegne õilis rüütel. See imetlusväärne tegu äratas avalikku kiitust. Kuid pimestatuna mõnest õnnelikust lõpust, on unustatud teised, mitte samalaadselt lahenevad lood
proosalooming olevat prohvetlikud – need uued loomevormid üritasid tabada mõranenud maailma reaalsust. Samal ajal kui eurooplased üritasid toime tulla kõige iseenda poolt põhjustatu tagajärgedega, tegi ka ülejäänud maailm toimunust omi järeldusi. Euroopa impeeriumid olid kutsunud koloniaalvaldusi üles toetama nende sõjalisi jõupingutusi, kuid seda tehes kiirendasid nad iseendi lõppu. Impeeriumid olid alati tuginenud petlikule usaldusele, mille kohaselt valitsetavad nõustusid asjaoluga – või vähemalt ei vaidlustanud seda aktiivselt –, et koloniaalvalitsejad olid enam tsiviliseeritud ja arenenumad ning seetõttu oli nende ülemvõim õigustatud.
Autor kirjutas ise "Tuhkur Hobuse" kohta, et selle romaani tekkelugu ulatub minevikku aega, mil Agatha Christie oli alles proviisoriõpilane "mr. P." Juures (nime autor ei reeda). P. sööbis talle mällu, ja ta arendas selle raamatu lehekülgedel välja Osborne`i kujuks. Autor kirjeldas P.-d kui koomilist lühikesekasvulist, ümarate kontuuridega ja leevikest meenutava rõõmusroosa näoga ning lapselikult rahuloleva olekuga meest. Agatha Christie jaoks oli mr. P. Osbourne petlikule välimusele vaatamata ohtlik inimene, kellena ta ka "Tuhkru Hobuse" lehekülgedel 50 aastat hiljem taaselustub. Agatha Christie meenutas, et P. kandis taskus surmavat mürki kuraaret, kuna see andis talle võimutunde. Teistest "Tuhkru Hobuse" tegelastest väärivad märkimist mitmes raamatus esinevad Despardid ja Dane Calthrop, samuti missis Ariadne Oliver, kelle algkujuks on autor ise ja kes on varem tuntud raamatust "Avatud kaardid". Küll
Romaani läbiv teema on küsimus, kes ma olen, ja kahe kultuuri kokkusobitamine. Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile ,,Tiiger, tiiger" erilise tähenduse pagulaskirjanduses. 2 2. TEOSE TEMAATIKA Romaan ,,Tiiger, tiiger" on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse, meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele. Teose keskseks teemaks on paguluse ja okupeeritud Eesti valuline suhe, samuti oleviku ja mineviku seosed ning globaalne sõltuvus üksteisest, mistõttu üksikisiku heaolu on alati habras ja petlik. Teose tegevus hargneb kahele, võimalikkuse ja tegelikkuse tasandile. ,,Tiiger, tiiger" intriigi kannab kahe väliseestlase sõit okupeeritud kodumaale. Pagulaste vanema põlvkonna jaoks on selline sõit vastuvõetamatu, sest see tähendab allaandmist
ei suuda peatada uut ujedat päikesesüsteemi Tütarlapseakt Reied magav merehädalistepaar vraki härmatand aurukatlas kümne varba-ämbliku varjud laskumas läbi säärte kergete ulmasõelaga sõelut pilvede mööda kuunähteist kerdat niiti taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega liblikatiibu ujumas kraatreis mis on avand rindades-vulkaanes hetkete kihav kivirahe Naba sulguv ning avanev puri tuuletul minestusjärvel tõugata kuristikku horisont lennuk sulamas keevas vihmas maandub metsa habetet maski all sosistavale kaevandusesuule haljusesooni kumab käikude seintes, naeratusega peatub süda Juuli 1941 Tartus Tolmusele taevale
Varjud koopa seintel tähendavad inimese loomupärast suunitlust võtmaks omaks kõike seda, millega ta on harjunud. Teised aheldatud on selle allegooria järgi inimesed, kes püüavad ise pimedas olles meid võltstões veenda. Valgus ehk päike sümboliseerib hüve ideed, mis teeb võimalikuks kõik teised ideed. 4) Platon eristab järgnevaid olemise valdkondi: * Nägemise kaudu ilmuv vald – avatud silmadega nähtav maailm, mis suunab meid petlikule 18 teele * Mõteldava ja mõeldava vald – mõistuse silmaga tajutav maailm, mis annab nähtavatele asjadele mõtte, tekitab põhjuse-tagajärje seoseid ning suunab meid õigele teele 5) Platon eristab järgnevaid teadmise astmeid: * Eikassia ehk kujutlemine – Platoni järgi madalaim teadmise aste. Kõik see, mida
annaabi.ee 
