· Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864. aastal Johann Voldemar Jannseni ,,Eesti Postimees" koos tütre Lydia Koidulaga · 1865. aastal Tartus asutati selts ,,Vanamuine", millest sai hiljem samanimeline teater · 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu
Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem
Nii tekkis paljude rahvusmeelsete isikute vahel koostöö mingi konkreetse eesmärgi nimel. Peterburis märkimisväärset mõju omavad baltisakslased suhtusid Aleksandriakooli ideesse paraku tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869.aastani. Paralleelselt eeltöödega Aleksanriakooli rajamiseks käivitus nn palvekirjade aktsioon, mile tähsamateks osalisteks olid Viljandimaa mehed vennad Petersonid ja Johann Köler ning nn Peterburi patrioodid. Nii nimetati pealinnas karjääri teinud kuid rahvusliku meele säilinud eestlasi, nagu keisri ihuarst Philipp Karell jt. Aktsiooni tulemusena sündis suur ühine palvekiri, mis sisaldas peale majanduslike ka otseselt rahvuslikke nõudmisi.Köleri abiga õnnestus eestlaste delegatsioonil palvekiri 1864.a keiser Aleksander II-le isiklikkult üle
Palvekirja esitamiseks tsaarile moodustati valdade esindajatest suurem saatkond. Erinevalt J. Kölerist ei kippunud teised rahvuslikud tegelased aktsiooni toetama. Sellegipoolest hoiatas J. V. Jannsen Tartusse kogunenud talupoegade esindajaid vangistamise eest. Saadikud valisid Peterburi sõitmiseks teise tee, jõudsid õnnelikult kohale ning J. Köleri poolt organiseeritud vastuvõtul andsid palvekirja tsaarile üle. Loodetu tulu sest loomulikult polnud. Otse vastupidi, vennad Petersonid vangistati ning kogu Viljandimaa rahvuslik liikumine sattus surve alla. Küll oli palvekirjade aktsioon aga aidanud täpsemalt määratleda liikumisde eesmärki ja programmi. Suuremat elujõudu ilmutas aga teine samast keskkonnast liikumine. Nimelt tekkis Paistu-Tarvastu ärksatel koolmeistritel ning talumeestel (J. Adamson, H. Wühner) 1860. aastate algul idee luua Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastaja Aleksander I auks kõrgem eesti õppekeeltega kool nn. Aleksandrikool
Mida suurem on skaneerimise kiirus seda suurem on lühimälu maht. Samas ajaühikus jõuame lühimällu viia rohkem infot. Info esindub verbaalselt, semantiliselt (mõistetakse tähendusi), abstraktsete skeemidena, tinglike koodidena. Visuaalne lühimälu on erinevalt ikoonist mittemaskeeritav, väiksema mahuga, püsivam, vähem detailne, skemaatilisem. Mida kauem aega võtab lühikõne, seda väiksem on lühimälu maht vastavate ühikute jaoks. (Petersonid sisekõne kaashäälikud ja nr segamini halvad tulemused tänu silpide omavaheline interferents :S) 3) Püsimälu talletakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus; isiklikult olulised teadmised, oskused, kogemused. Lühimälus püsimällu saab infot aktiivse verbaalse kordamisega, info mõtestamsiega, seostamsiega varasema infoga, tugevad elamused. Osa materjali on üldistatud kujul
kirjaoskuse levik pideva eestikeelse ajakirjanduse teke (1857 Jannseni Postimees) rahvusliku kirjanduse kujunemine (1857 Faehlmann, Kreuzwald "Kalevipoeg", maailmas "Kurja lilled" ja "Madame Bovary") oma nimetuse "eestlane" juurdumine senise "maarahva" asemel 1866. a vallaseadus pani aluse valla poliitilisele elule Esimene periood, 1860ndad: 1864. a palvekirjade aktsioon Viljandimaal, eestvedajad vennad Petersonid; kutsuti üles kirjutama tsaarile palvekirju (oluline, sest esimest korda) ja mõeldi läbi, formuleeriti ja võeti kokku oma nõudmised: nõuti kindlate maa ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse kaotamist, ihunuhtluse lõpetamist, üheõiguslust teiste seisustega, eesti keele kasutuselevõttu kohtutes; sellele liikumisele saadi vene liberaalse kodanluse toetus need kodanlikdemokraatlikud nõudmised olid suunatud senikehtinud feodaalse süsteemi vastu
Üheks teenäitajaks oli Võrus tegutsev F. R. Kreutzwald. Teise grupeeringu moodustas nn "Peterburi patriootide" grupp, kuhu teiste seas kuulusid ka kunstnik Johann Köler ning tsaari ihuarst Philipp Karell. Nende õhutusel saatsid Viljandimaa Holstre talupojad tsaar Aleksander II-le märgukirja, milles juhtisid tähelepanu eestlaste allasurutud seisundile ja õiguste vähesusele, aga ka eesti keele raskele olukorrale. Märgukirja eestvedajad vennad Adam ja Peeter Petersonid arreteeriti sakslaste survel. Teist laadi aktsioonile panid aluse Paistu- Tarvastu (taas Viljandimaal!) taluperemehed, kes kavatsesid asutada eestikeelse keskastme kooli Aleksandrikooli (nimetus tuleneb tsaar Aleksander II nimest). Rahvusliku liikumise algust seostatakse tihti JOHAN VOLDEMAR JANNSENI (1919-1890) tegevusega. Sündis Vändras möldri pojana, sai oma aja kohta üsna hea hariduse ning hakkas tegutsema esialgu Vändra köstrina. 1857. a alustas tema
annaabi.ee 
